Meie omavalitsusjuhtide suust esialgu veel erilist pessimismi kuulda ei ole, kuid tegelikkus võib tulevikku silmas pidades üpris karm olla. Järgmise aasta riigieelarve kokkupanemisel tahab valitsus sirutada oma käed omavalitsuste kaukasse ja neile tavapärasest vähem raha anda. Linnade ja valdade kohustusi vähemaks ei võeta, pigem laotakse isegi juurde.

Või mine sa tea, kauaks seda valitsust meile jätkubki, sest ühed valitsusliidu erakonnad on kompromissideks valmis, teised aga mitte. Ja samas ei kiputa leidma kompromisse ka erakondade sees.

Kõik saavad aru, et aeg on raske. Kuid seda, miks on vaja oma valimislubadustest kümne küünega kinni hoida, on juba pisut raskem mõista. Jätame reformierakonna tulumaksu langetamise ja sotside tulumaksuvaba miinimumi tõstmise järgmisel aastal ära ning ei rakenda ka IRLi tulumaksusoodustust esimesest lapsest alates ja on igavesti suur hunnik raha eelarve jaoks olemas.

Lubadused on ju ilusad, aga tegelikult on tõusev tulu iga inimese kohta suhteliselt väike ja ilmselt kannataks eesti rahvas nendest kroonidest ilmajäämise suurema vaevata ära.

Aga mis teha, ees on kohalikud valimised ja europarlamendi valimised ning erakonnad tahavad sealgi suurt häältesaaki koguda.

Ning loomulikult loodetakse, et valijad hindavad kõrgemalt paremini täidetud lubadusi ja ei taipa, et tegelikult on valimislubaduste täitmine hoopis karuteene meile kõigile.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0