Rakveres võib leida punalutikaid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellised edeva ja kirka välimusega punalutikad on meie kanti kolinud üsna hiljuti, putukateadlaste sõnul nad aiapidajatele ja põllumeestele aga ohtu ei tähenda.
Sellised edeva ja kirka välimusega punalutikad on meie kanti kolinud üsna hiljuti, putukateadlaste sõnul nad aiapidajatele ja põllumeestele aga ohtu ei tähenda. Foto: Arvi Koitve

Eelmisel aastal Rakvere veepuhastusjaama juures muru niites märkas Arvi Koitve omamoodi putukaid. Loodushuvilisena näitas ta neid keskkonnainspektsioonile ja selgus, et tegemist on meie kandis harva esineva liigiga.

Talve elasid kohalikud punalutikad kenasti üle ja sibavad rõõmsalt ka tänavu ringi.

Neid on kerge tähele panna erksa värvuse tõttu, kuid ka seepärast, et nad moodustavad sageli isendirikkaid kogumikke. Peaaegu alati näeb neid hulgakesi.

“Nad on väga erksa loomuga ja temperamentsed, sibavad väga kiiresti,” kirjeldas Lääne-Viru keskkonnateenistuse looduskaitse spetsialist Tõnis Muru.

Tema sõnul ei ole tegemist Eestis kaitset vääriva liigiga, pigem pakuvad punalutikad huvi teadlastele. Täiskasvanud punalutikaid näeb peamiselt aprilli lõpus või mais.

Putukaökoloog Tiit Tederi sõnul on punalutikas Eestisse levinud viimastel aastatel lõuna poolt. Näiteks Lätis võib teda kõikjal kohata ja ka Lõuna-Eestis on see liik juba üsna tavaliseks muutunud, Põhja-Eestis on aga Rakvere-leiud ühed esimestest.

“Euroopa kõige põhjapoolsem see Rakvere-leid siiski ei ole, üksikuid punalutikaid on leitud ka Soomest,” rääkis Teder.

Punalutikas toitub peamiselt erinevatest taimeseemnetest, kuid võib rünnata ka teisi putukaid.

“Erilist ohtu ta, vähemalt seni, põlluviljadele või aiakultuuridele ei kujuta - nii tavaline ta veel ei ole. Inimesele ei kujuta ta endast mingit ohtu, aga nagu lutikad tavaliselt, levitab paha haisu,” selgitas putukaökoloog Tiit Teder.

Kesk-Euroopas võivad punalutikad siiski mõningast kahju põllutaimedele aeg-ajalt tekitada, aga mingiks arvestatavaks põllukahjuriks ei peeta neid ka seal.

Tederi hinnangul Eestis seda ohtu lähiajal ei ole, sest külmadel talvedel saab palju punalutikaid otsa.

Talvede jätkuval soojenemisel levivad kindlasti ka punalutikad jõudsamalt, kuid Tederi arvates ei peaks sedagi kartma, sest võrreldes näiteks kartulimardikaga ei kujuta ta põllupidajatele erilist ohtu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles