Persoon: Mugav ja edev mõttemeister Hardo Pajula

Näpi poisi Hardo Pajula lapsepõlv oli oma ajale tüüpiline - koolis käis Aluveres, tegi sõberpoistega pätti ja vahel sõitis suurde Rakvere linna poodi. Pätitegemisega oli vähemasti koolis natuke keerukas, sest ema pidas samas õpetajaametit.

Pärast kaheksandat klassi tuli hakata linnas koolis käima, sest Aluveres lihtsalt rohkem klasse polnud. “Keskkooli lõpetasin Rakveres Atsi juures,” tähendas Pajula.

“Eks igaüks uhkustab mingi pisikese märgiga, mis tal on, minule on selle aja märgiks Paju Atsi käe all õppimine,” kinnitas ta. “Minu jaoks käis sellest lausest küll kergelt praaliv toon läbi, kuid on põhjust uhke olla,” lisas Pajula.

Praegu tunnustatud majandusanalüütiku seisuses oleva Hardo Pajula hinnangul ei osanud ei tema ega teisedki kooliajal täiel määral hinnata Paju Atsi ehk matemaatikaõpetaja Ado Pajo väärtust.

“Kuigipalju saime ju kindlasti aru, et ta oli teistmoodi ja väga kirev tüüp, aga kindlasti mitte sedavõrd, nagu me praegu oskame seda tajuda ja tema suurust hinnata,” arutles Pajula.

Hakkas korralikuks

Keskkooli lõpetamise järel läks Pajula Tallinna Polütehnilisse instituuti ehk TPIsse ehitust õppima. Esimene kursus läbi, ootas ees Vene kroonu, sõjaväest naasnuna otsustas Pajula ehitamisele käega lüüa.

“Kes neid kõveraid maju jõuaks ära imetleda, mida minusugune oleks valmis ehitanud,” põhjendas Pajula oma otsust õpingud katki jätta. Oma sõnul tormas ta sinna pigem sõprade eeskujul, ilma sügavama huvita asja vastu. “Õnneks võeti enne sõjaväkke, kui asjad oleksid pöördumatuks muutunud.”

Sõjaväes suurt midagi muud teha polnudki, kui elu üle järele mõelda. Pärast mundri seljast viskamist tagus Pajula TKs Rakvere kaste kokku. “Siis läksin TPIsse tagasi, muidu oleks see karjäär liiga pikale veninud,” rõõmustas ta. Sedapuhku astus ta uuesti sisse majandusteaduskonda tööstuse planeerimise eriala esimesele kursusele.

Kuigi paar aastat käisime Hardoga Rakveres samas koolis ja töötasime ühel ajal samas firmas, saime lähemalt tuttavaks TPIs. Saaremaalt kolhoosist sõitsime üheskoos Paju Atsi matustele, hiljem jagasime ühikatoas voodit. Või nari, kui täpsem olla. Mina alumisel ja Hardo ülemisel “riiulil”.

Alguses küll näha ei olnud, et Pajulast võiks teadusmees saada või et tema sihiks oleks analüütiku karjäär.

“No mis sa seal ikka sihid - hädavaevu sain sissegi, töölissuunamine päästis,” meenutas Pajula. “Kirjand ebaõnnestus ikka täielikult.”

Tung majandust õppima oli paarkümmend aastat tagasi suur nagu praegugi ja nii võtsid paljud mõnest asutusest suunamise. See tähendas, et asutus maksis stipendiumi, vastutasuna lubas tudeng aga pärast kooli lõpetamist sinna tööle minna.

Tegelikult olime mõlemad TK Rakvere suunamisega, kuid kumbki meist sinna ei jõudnud. Õnneks sai firma aeg enne otsa.

Tõsisem huvi asja vastu tekkis Pajulal kolmandal kursusel õppides. Ühikast kadus ta ära, leidis endale linna peal pruudi ja hakkas korralikuks. Eks ta tüdrukutele ikka meeldis - pikk sirge poiss, heleda pea ja avalate silmadega. Viina eriti ei visanud. Ja avalat silmavaadet hindas ka ise juba siis.

Tema sõnul pakkus Alari Purju statistika kateedrist tööd ja sellest hakkas asi vähehaaval liikuma. “Minu jaoks oli see väga tähtis pöördepunkt, sealt hakkas asi arenema,” kinnitas Pajula.

Liiga vana

Viimase kursuse alguses läks Hardo Pajula Estonian Business Schooli (EBS), kust saadeti ta Ameerikasse ennast täiendama. “Eks tipi-kool langes siis tagaplaanile, lugesin juba ise EBSis loenguid ja põhirõhk oli mujal,” meenutas Pajula. “Imeasi, et TPI üldse lõpetatud sai.”

1991. aasta lõpul siirdus Hardo Pajula Hansapanka, sealt aga peaminister Tiit Vähi nõunikuks.

“Eks see oli pigem võimupoolne silmapilgutus Hansapanga ümbruses olevatele inimestele, et üks selle panga inimene värvati,” arvas ta. “Nõunik on ehk pisut eksitav termin, pigem olin sideohvitseriks rahvusvahelise valuutafondi ja maailmapangaga,” lisas Pajula.

Ajakirjanduses kolumnide ja arvamuslugude kirjutamist alustas Pajula umbes samal ajal. Tema lood on reeglina hoiatavad ja ta püüab negatiivseid stsenaariume ennetada. Päris tuuleveskitega võitlemiseks ta oma lehekirjutisi ei pea.

“Mingi hoiak on mu lugudes kindlasti, aga endal on seda raske hinnata,” arvas ta. “Pigem juhin ma tähelepanu asjadele, mida pealiskaudsemal vaatamisel tähele ei pane.”

Peaministri büroost lahkumise järel kutsus Hardo Pajula tööle PriceWaterhouseCoopers, tänaseks päevaks on ta jõudnud tagasi pangandusse, sedapuhku SEB Eesti Ühispanka.

Pajula käis üheksakümnendate aastate lõpul poolteist aastat suure lombi taga doktorantuuris, aga selle jättis pooleli.

“Põhjusi oli palju. Mineku mõte oli pigem, et saaks vaid siit minema ja koht polnud ka nagu päris see, lisaks veel isikliku elu nüansid,” kommenteeris ta.

Talvevaheajale tulles leidis Pajula aga siit hulga uusi ja toredaid sõpru. “Jätsin tagasisõidupileti kasutamata, ja nii see läks,” ütles ta kahetsustundeta hääles.

Praegu leiab Pajula, et on 41aastasena juba vana doktorikraadi kaitsmiseks. “Kooli võiks tagasi minna küll, aga kindlasti mitte majandusteadust, ja kui, siis kindlasti Eestis,” arvas ta.

Hardo Pajula on karjääriredelil kogu aeg suhteliselt madalat profiili hoidnud. “Ma ei ole administratiivtöötaja ega ole karjääri tegemist sihiks seadnud,” rääkis ta.

Pajula-suguse väga edeva mehe suust kõlab niisugune jutt isegi natuke uskumatuna. “Edev ma olen, seda ei saa salata,” naeris Pajula ka ise.

“Aga kui mul oleks kusagil pangas miljon miljonit mingisugust raha, leiaks ma oma edevusele kindlasti mõne teise väljundi kui ülesastumine Eesti kvaliteetajakirjanduses,” leidis ta.

Edevusele lisaks on Pajula veel mugav, sest töökoht peab asuma kodule võimalikult lähedal. Autoga ta ei sõida ja bussis loksuda ei taha. Ja televiisorit tal samuti pole.

Kodukandis tahaks Hardo Pajula siiski sagedamini käia. “Lubamatult harva satun Rakveresse, vast ehk korra kvartalis vaid,” muretses ta.

Küsimus, mis saab meie majandusest, paneb Pajula hetkeks mõtlema. “Kõik sõltub sellest, kas meie kiire kasv aeglustub tasapisi või saab otsa nagu noaga lõigatult,” rääkis ta.

“Aeglane pidurdumine on muidugi parim, mis meiega juhtuda saab, aga kui kusagil peaks näiteks mõni börs silmatorkavalt kokku kukkuma ja inimeste enesekindlust kõigutama, siis võib see siingi väga järsult mõjuda,” arutles majandusanalüütik Pajula.

Pragmaatikuna ei taha ta ühtegi majanduselu mõjutavat tegurit üle tähtsustada. Palju kirutud alltöövõtul baseeruva Eesti majanduse kohta ei taha Pajula pahasti öelda. “Kui mõni suur ettevõte, näiteks Elcoteq, otsustaks mujale kolida, teeks see meie jaoks asjad muidugi täbaraks,” lisas ta siiski.

Praegu peab Pajula allhanketööde tegemist ikkagi üheks majanduse kandvatest taladest. “Eks tasapisi tuleb sinna midagi kõrvale, aga minu jaoks on küsimus selles, kas meil lastakse asju alati tasapisi ajada või juhtub äkki midagi ootamatut, ja mis siis saab,” selgitas ta.

Hardo Pajula arvates tähtsustatakse Eesti rolli majanduslikult kõvasti üle. Tema sõnul oleme pigem Rootsi-Soome ühendriigi pisike maakond. “Aga see on pigem hea kui halb,” lisas ta.

Enesessesulgumist Pajula Eestile ei soovita, vaid käsib õppida võõrkeeli ja olla avatud. “Väikerahvana tuleb meil sellega arvestada,” ütles ta.

Hardo Pajula

• SEB Eesti Ühispanga raha- ja kapitaliturgude divisjoni ökonomist.

• Sündinud 4. mail 1966.

• Vabaabielus, 1 tütar.

Mart Habakuk, grupivend TPIst, kolleeg EBSist, praegu ASi Metro Capital Management juhatuse esimees:

Minu meelest on Hardos ühendatud maailmatasemel erialased teadmised, võime näha asju ebatavaliselt avaras perspektiivis ning lihtlausetega ja heas huumorivõtmes keerulisi asju seletada.

Kui jutt läheb veel Hardot parajasti huvitavatele teemadele, siis lisandub tekstile tubli kogus siirast emotsiooni. Seega – tegemist on suurepärase vestluskaaslase, õppejõu ja eestkõnelejaga.

Hoolimata andekusest ja heast suhtlemisoskusest ja -julgusest, ei tundu Hardo elu eriti lihtne olevat, sest ta on sügavalt allergiline lolluse ja ebaõigluse suhtes ning sageli ebamõistlikult kriitiline iseenda tegemiste hindamisel.