Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis eile sõjahaudade kaitse seaduse jõusse.
Sõjahaudade kaitse seadus jäi jõusse
9. juuni 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus ei rahuldanud Tallinna volikogu taotlust, milles taheti seaduse kahe sätte kehtetuks tunnistamist, ütles riigikohtu pressiesindaja.
Veebruari lõpus otsustas Tallinna volikogu erakorralisel istungil keskerakondlaste häältega esitada riigikohtule taotluse tunnistada osa sõjahaudade kaitse seaduse sätteid kehtetuks. Tallinna volikogu märkis riigikohtule saadetud avalduses, et osa sõjahaudade kaitse seaduse sätteid on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on seisukohal, et riigil on pädevus riigielu küsimuste otsustamisel. Samuti on kohalikel omavalitsustel pädevus kohaliku elu üle otsustada, sealhulgas selle üle, mis puudutab avaliku ruumi kujundamist kohaliku omavalitsuse territooriumil. Seetõttu on nende sätete näol tegemist põhiseadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatiste riivega, märkis riigikohus.
Kolleegium leidis, et 1949. aasta Genfi konventsioonide lisaprotokolliga ühinedes on Eesti võtnud endale rahvusvahelise kohustuse tagada okupatsioonist või sõjategevusest tingitud kinnipidamise, okupatsiooni ja sõjategevuse tagajärjel surnute säilmete ning matmispaikade austamine, säilitamine ja tähistamine. Asjaolu, et riik võib selle kohustuse täitmist siseriiklikult korraldada, ei muuda seda kohaliku elu küsimuseks, leidis riigikohus.
Sõjahaudade kaitse seaduses sätestatud piirangud on sobivad ja vajalikud riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning kuigi sõjahaudade kaitse seadus välistab kohalike omavalitsuste otsustusõiguse, on piirang väheintensiivne ja tervikuna proportsionaalne, märkis riigikohus.
Volikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut väitis juriidilisele ekspertiisile viidates, et sõjahaudade kaitse seadus sekkub teatud olukordades ebaproportsionaalselt kohaliku omavalitsuse pädevusse.
Vitsut kutsus sõjahaudade kaitse seaduse riigikohtusse kaebamiseks kokku erakorralise linnavolikogu istungi, kus opositsiooni esindajad ei osalenud, sest pidasid seda keskerakonna valimiseelseks ürituseks.
Riigikogu võttis sõjahaudade kaitse seaduse vastu tänavu 10. jaanuaril ja see jõustus kümme päeva hiljem. (BNS)