Eile ei nõustunud rallisõitja Georg Gross ja teda kaitsev vandeadvokaat Küllike Namm prokuratuuri pakutud kokkuleppemenetlusega kriminaalasjas, mis käsitleb valeandmete esitamist.
Georg Gross ei nõustunud kokkuleppemenetlusega
/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
24. august 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Aita Ploom ütles, et valeandmete esitamises süüdistatav Georg Gross keeldus kokkuleppemenetlusest, kus osapooled lepivad kokku karistuse suuruse.
Grossi kaitsva vandeadvokaadi Küllike Nammi hinnangul ei ole Grossi süü tõendatud.
Samas palusid mõlemad kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamist.
Oportuniteediga lõpetamine eeldab kuriteo koosseisu, küll aga ei too kaasa kriminaalkaristust, vaid rahalist kohustust või üldkasulikku tööd.
Gross taotles aasta alguses autoregistrikeskuselt mootorsõiduki juhiluba, väites, et vana dokument on kadunud. Tegelikult aga jäi mees eelmise aasta detsembris Poolas sealsetele politseinikele vahele auto alkoholijoobes juhtimisega ja korravalvurid võtsid talt juhiloa ära.
Eestis alustas politsei Grossi suhtes kriminaalmenetlust, mis käsitleb ametiasutusele valeandmete esitamist.
Juuni lõpus tegi prokuratuur Viru maakohtule ettepaneku karistada Grossi valeandmete esitamise eest käskmenetluse korras 36 900 krooniga.
Kohus keeldus, sest mullu oli Georg Grossi aastatulu pärast tulumaksu tasumist
53 000 krooni. Seega pidanuks mees maksma karistuseks enam kui kaks kolmandikku oma aasta sissetulekust.
Gross oma süüd ei tunnista, väites, et ta pole valeandmeid esitanud ja ei teadnud, et Poolas pidasid ta kinni politseinikud.
Et Gross keeldus kokkuleppemenetlusest, on prokuratuuril nüüd otsustamiseks kaks võimalust: kriminaalmenetluse oportuniteediga lõpetamine või saata toimik üldmenetlusse.
Prokuröri abi Aita Ploomi ütlust mööda ei ole ta nõus kriminaalmenetlust oportuniteediga lõpetama, sest seda kohaldatakse eelkõige esmakordselt kuriteo sooritanute puhul ja eeldab edaspidist õiguskuulekat käitumist.
Georg Grossi on varem korduvalt karistatud väärtegude eest ja kahel juhul kriminaalkorras.
Viimati karistas Tartu maakohus Georg Grossi eelmisel aastal 10. aprillil rahalise karistusega 7500 krooni avaliku korra grupiviisilise raske rikkumise eest vägivalda tarvitades.