Põlevkivi helgib meile kui kuld

virumaateataja.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Et nafta hind on maailmas viimastel aastatel järjest tõusnud, siis kasvab samal ajal kiusatus kasutada õlitootmiseks meie põlevkivi.

Sel taustal on loomulik, et põlevkivi kasutamise riikliku arengukava üle kahe aasta väldanud koostamisel tuli ette teravaid vaidlusi.

Teisipäeval, 21. oktoobril võttis riigikogu vastu arengukava, mis lubab põlevkivi kaevandada maksimaalselt kuni 20 miljonit tonni aastas.

Sotsiaaldemokraadid soovisid, et valitsus oleks oma piirangutes konkreetsem, ja tänu meie survele seati nüüd arengukavas sihiks alates 2015. aastast põlevkivi kaevandamise maksimaalseks piiriks 15 miljonit tonni aastas.

Elektriturg muutub

2007. aastal võimule tulles ootas meid ebameeldiv teadmine, et eelmine koalitsioon oli suutnud ettevõtetele lühikese ajaga välja anda 23,75 miljoni tonni eest põlevkivi kaevelubasid.

Seda, et tegu polnud keskkonnaminister Villu Reiljani soologa, näitas kevadine riigikogu otsus, kus vanad koalitsioonipartnerid reformierakond ja rahvaliit teineteist taas leidsid ja kinkisid maapõueseaduse muutmise varjus ühele eraettevõttele eriõigused - võimaluse kaevandada põlevkivi aastas senisest 0,5 miljonit tonni enam. Ja seda ajal, kui teiste kaevandajatega on kokku lepitud kaevemahtude vähendamine ja enne kauaoodatud põlevkivi kaevandamise arengukava vastuvõtmist.

Juba välja antud kaevandamislubade kaevandamismahu järsk vähendamine võib kaasa tuua kohtuprotsesse, mis tõenäoliselt päädivad riigi jaoks suurte trahvidega. Samuti ei saa piirata praegustele kaevandajatele ELi sisest eksporti. Kaevandamismahtusid saab seetõttu piirata ennekõike uute lubade andmisega, keskkonnatasude tõstmise ja põlevkivile alternatiivsete energiaallikate kasutuselevõtmisega. See kõik tingis 15 miljoni tonni piiri eesmärgiks seadmise alates 2015. aastast, ehkki sotsiaaldemokraadid oleksid meelsasti kehtestanud selle piirangu mitu aastat varem.

Lähiaastatel on põlevkivienergeetika trendiks põlevkivi vedelkütuste tootmise suurenemine ja elektritootmise vähenemine. 2013. aastal avanev elektriturg ning kehtima hakkav uus emissioonikaubanduse kord (CO2 kvoodid) muudavad elektri tootmise põlevkivist majanduslikult küsitavaks.

Meie elektrituru regioonis domineerivad sellist liiki tootmisvõimsused, millega põlevkivielektril on väga raske konkureerida. Pealegi on elektri tootmiseks paremaid ja odavamaid alternatiive.

Milleks kasutada põlevkivi?

Põlevkivielektri tootmise osakaalu vähenemine tekitab küsimuse, kas elektri tootmisest vabaneva põlevkivi varu jätame kasutamata või suuname vabaneva vedelkütuste tootmisse.

Püsivalt kõrge naftahind annab tõuke eraettevõtjate ja riigiettevõtte Eesti Energia investeeringuteks põlevkivist vedelkütuste tootmisse. Viimastel aastatel on Eestis kaevandatud 12-15 miljonit tonni põlevkivi aastas, millest ligi 2,5-3 miljonit tonni on läinud õlitootmiseks, ülejäänu elektritootmiseks.

2007. aasta 17 miljoni kaevandatud põlevkivitonniga oli erandlik, sest kõrge elektrihind Skandinaavias ja madal CO2 hind lubasid Eesti Energial elektri eksporti kasvatada. Seda muidugi meie looduskeskkonna arvel.

Olukorras, kus turg on selgelt huvitatud põlevkivi väärtustamisest, peavad rahvaesindajad vastama küsimusele, millises ulatuses tuleks Eesti rahvuslikku rikkust kasutada vedelkütuste tootmiseks.

Samuti tuleb selgeks teha, kas toodetav vedelkütus peaks jääma peaasjalikult sisetarbimise rahuldamiseks või võib seda piiramatult eksportida. Kaalukas otsus peab arvesse võtma nii sotsiaalmajanduslikke kui ka keskkonnaalaseid tegureid, arvestama riigi kui omaniku soove Eesti Energia ASi majandamisel, aga ka kohalike elanike arvamust.

Sotsiaaldemokraatide poolt arengukavva surutud 15 miljoni tonni piir rahuldab meie arvates nii majanduse vajadusi, hoiab ära sotsiaalsed mullistused Ida-Virumaal, kaitseb kohalike elanike huve ja on sobivaks piiriks rahvusliku rikkuse mõistlikul kasutamisel.

Rahvusliku rikkuse vahetamine peenrahaks on sellega loodetavasti läbi.

Indrek Saar, sotsiaaldemokraat, riigikogu liige

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles