Soome ja Eesti vahelise vaimse koostöö silla seitset aastakümmet avavale stendinäitusele Lääne-Virumaa keskraamatukogus annab teravust sissevaade Soome pussikultuuri.

Soome-Eesti vaimse koostöö konventsiooni 70., Tuglase Seltsi 25. ning Soome vabariigi 90. aastapäevale pühendatud näitus “Seitse sammu Soome-Eesti sillal” kõneleb pildi ja sõna vahendusel iga kümnendi tegudest, suurematest sillataladest, mis neil aastail paika nihutatud. “Vahe Soome puss” esindab Soome kultuuri üht isikupärast ja olulist osa.

Soome suursaatkonna nõunik Tuuli Eerolainen ütles, et pussid on saanud talle kui prokurörile aastate jooksul hästi tuttavaks kui soomlaste kasutatuim “instrument kuritegude alal”.

“Aga prokurör võib samuti armastada kultuuri,” sõnas ta ning lisas, et Soome ja Eesti kultuurialane koostöö on olnud tihe ka Eestile ja eestlastele rasketel aegadel.

“Ei tahaks ega tohiks keskenduda ainult minevikule. Meie vennasrahvuste kultuurialane koostöö on tänagi elav ja värske,” rõhutas Eerolainen.

Et vastastikune huvi on suur, näitab Eerolaise sõnul seegi tõik, et tal ei õnnestunud Helsingis saada piletit Eesti Draamateatri “Eesti matusele” - see oli täiesti välja müüdud.

Aastaid on vastastikku peetud sõbralaata. Ajast aega on vahetatud omavahel näitemänge. Kumus on praegu Soome kunsti kuldaja meistriteosed. “Kui teil on võimalust – minge ja vaadake,” soovitas saatkonnanõunik.

Eerolaise sõnul õpitakse Soomes juba kümme aastat innukalt eesti keelt. “Meil on isegi vabariigi president, kes õpib eesti keelt,” nimetas ta. Saatkonnanõunik tunnistas, et temale avaldas tohutut mõju Tammsaare “Tõe ja õiguse” esimene osa.

Soome instituudi kultuurisekretär Jenni Kallionsivu rääkis, et pussikultuur on Soomes olnud tähtsal kohal aastatuhandeid. “Puss on muistse aja soomlasele olnud nagu mobiiltelefon tänasele soomlasele – igaühel on olnud oma ja seda on alati kantud kaasas,” ütles Kallionsivu.

Pusse on tarvitatud tööl ja enesekaitsel. “Meie kultuur armastab otstarbekust ja lihtsust. Pussist on tahetud teha nii ilus ese kui võimalik, nii on sellest kujunenud ka kunstiese. See on suurepärane näide meie kultuurist,” kinnitas kultuurisekretär.

Lääne-Virumaa keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar sõnas, et sidet soomlastega tunnetame esmalt keele kaudu. “Kirjarahvas on ikka omavahel suhelnud, tõlkinud teineteise kirjandust, teatrid vahetanud näitlejaid ja repertuaari. Inimeste omavaheline suhtlemine on eri aegadel olnud rohkem või vähem aktiivne, aga see on sõltunud oludest. Sõpruse teed võivadki eri aegadel olla eri pikkusega,” mõtiskles Tammissaar.

Lapua ja Lappeenranta sõpruslinna Rakvere linnapea Andres Jaadla oli Soome näituste auks kinnitanud vööle eheda Soome pussi – Lapua linnapea Paavo Latva-Rasku kingituse aastast 1996. Linnapea sõnul on 16 aastat kestnud koostöö olnud tihe ning kultuurivahetus meeleolukas.

Näitused “Seitse sammu Soome-Eesti sillal” ja “Vahe Soome puss” jõudsid Rakverre, tähistamaks Euroopa päeva.