Pekka (esiplaanil) ja My kohanesid oma uue koduga Toolsel väga kiiresti. Poromullikad naudivad võimalust värsket rohtu krõmpsutada ja on rõõmsalt uudistamas nende avarasse aedikusse trüginud võõraid. Foto: Arvet Mägi

Toolse Metsaantsu jaanalinnufarmi peremees Ennu Sai ütles, et aastavanused põhjapõdrad Pekka ja My elasid 25 tundi kestnud sõidu Suomussalmist Toolsesse väga hästi üle.

Ida-Soomes sadas eelmisel nädalal maha paks lumevaip, seetõttu oli loomade üllatus suur, kui nad avastasid, et Eestis saab täiesti vabalt juba rohelist rohtu nosida.

Iga päev sammalt nosimas

Et põhjapõdrad peavad iga päev sööma põdrasammalt, anti nende uuele peremehele teele kaasa ka suur kott samblaga. “Toit peab kindlasti õige olema, siis on lootust, et nad hakkavad tulevikus ka sigima,” rääkis Ennu Sai.

Suguküpsed on põhjapõdrad umbes kolmeaastaselt, seega on Pekkale ja Myle järelkasvu oodata paari aasta pärast.

Lisaks põdrasamblale peavad loomad iga päev saama kilogrammi spetsiaalset põhjapõtrade jõusööta. Ka talvise ninaesise suhtes on neil oma nõudmised. “Hein peab olema leheline ja pehme, kõva kõrs lõhub neil suu ära,” selgitas Sai ja lisas, et hein tuleb põhjapõtrade jaoks teha võimalikult vara.

Elistvere loomapargi juhataja Asta Sarv ütles, et tegelikult tahavad kõik metsloomad peenekõrrelist varast heina, kuid põhjapõtrade talvises toidus ei ole heina osakaal kuigi suur. “Kõige tähtsamad on ikka spetsiaalne põhjapõdrasööt ja kuivatatud pajuvihad,” lausus ta.

Põhjapõtrade Toolsesse toomise idee sündis jaanalinnufarmi perenaisel Tiiu Kivilol. Suvel käis jaanalinnufarmis oma soomlastest sõpradega grillimas üks toolselane, kes praegu Soomes elab, ja Kivilo küsis soomlastelt poolnaljatamisi, kas nad ei tea, kust oleks võimalik põhjapõtru saada.

“Sinna see asi jäi, aga enne jõule ühtäkki helistati ja küsiti, kas oleme ikka veel huvitatud,” ütles Ennu Sai.

Paberitega jahmerdamist põhjapõtrade Eestisse toomisel Saial väga palju ei olnud, küll tuli tema sõnul ohtralt dokumente täita ja asju ajada loomade müüjal. Ennu Sai ütles, et üks põhjapõder maksis 400 eurot ehk ligi 6300 krooni. Rohkem pole Toolse jaanalinnufarmi põhjapõtru plaanis osta. “Las sigivad ise,” arvas Sai, kes lootis, et talviti ikka lund jätkub ja siis on võimalik lastele jõuluvana saanisõitu teha.

Imelik mõtlemine

Elistveres on põhjapõdrad mitu korda poeginud ja Asta Sarve meelest on nad siinsete elutingimustega päris rahul. “Aga eks see mõtlemine on neil natuke imelik – kui suvel palav hakkab, siis nad lähevad putkasse, mitte puude alla, ja putkas hakkab neil veel palavam,” tõi Sarv näiteks.

Sarv lisas, et põhjapõtrade elukoht peab olema kindlasti varjualune ja parajalt niiske. Just selline see Toolsel ka on.

Lääne-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Aivar Lainjärv ütles, et ametlikku loomaaialuba, mida on põhjapõtrade eksponeerimiseks tarvis, Metsaantsu talul veel ei ole, kuid loa andmine on seisnud keskkonnaministreeriumi viivituse taga.

“Nüüd on keskkonnaministeerium oma asjaajamise lõpuks korda saanud ja loodetavasti võime varsti käia tutvumas nii Toolse põhjapõtrade, Äntu hülge kui ka teiste meie maakonnas luba ootavate loomaaedade asukate elutingimustega,” lausus Lainjärv.

Poro

• Soome metsapõhjapõder ehk poro on üks põhjapõdra üheksast alamliigist.
• Eestis elavad põhjapõdrad Tallinna loomaaias, Elistvere loomapargis, Tindioru turismitalus Rõuge Ööbikuorus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3