Laenukoormust arvutatakse laenu osakaaluna eelmise aasta tuludest, millest on maha arvestatud sihtotstarbelised eraldised. Antud tabelis on võrdluseks toodud selle aasta omavalitsuste põhieelarve suurus ja laenujääk. Foto: Graafika

Riigieelarve kärpimisega tegelev valitsus soovib rangema kontrolli alla võtta ka omavalitsuste laenuvõtmise.

Lääne-Virumaa omavalitsused pole ülelaenamisega tegelenud ja on selleks aastaks koostanud suhteliselt konservatiivsed eelarved. Tulumaksu laekumine esimeses kvartalis ei anna ka negatiivsete eelarvete koostamiseks alust.

Kadrina vallavolikogu esimehe Ain Suurkaevu sõnul pole riigijuhtidel õigust süüdistada kohalikke omavalitsusi Eesti eelarvekriisis, sest omavalitsused sõltuvad tulumaksust, eelarveprobleemid aga on tingitud käibemaksust ja sellest tulenevast tarbijakäitumisest. “Hakata näitama näpuga, kui suur on kellegi laenukoormus ... See pole õiglane,” oli Suurkaev arvamusel.

Laekumine väheneb

Kadrina vallal on laenukohustusi 8 miljoni krooni eest, lisaks plaanitakse veel 6-7miljonilist laenu. Ka Kadrina vallavanema Aivar Lankei sõnul on omavalitsuste ründamine laenu pärast alusetu. “Ma ei tea Lääne-Virumaal kedagi, kel oleks piisavalt laene,” viitas ta riigi ette antud 60 protsendile eelarvest, mida laenukoormus ei tohi ületada.

Rakvere abilinnapea Rannar Vassiljev arvas, et linnal ei ole negatiivse lisaeelarve vajadust.

“Oleme lähenenud eelarve koostamisele väga konservatiivselt ja prognoosisime tänavuseks tulumaksu laekumise kasvuks 3,7 protsenti, samuti ei ole me eelarves arvestanud varade müügiga,” selgitas ta. Vassiljevi hinnangul võib aasta teises pooles tekkida mõningaid probleeme neil omavalitsustel, kus on eelarve koostatud optimistlikumalt, sest tulumaksu võib laekuda mõnevõrra vähem kui aasta esimeses pooles, samuti ei pruugi õnnestuda varade kavandatud müük.

Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev probleeme ei näinud, kui, siis IV kvartalis, seoses palkadega. 1,99 miljoni kroonise laenukoormusega vallal on olemas volikogu nõusolek laenu võtmiseks kuni 2 miljonit krooni Sõmeru kooli aula remondiks ning kuni 2,5 miljonit krooni vallakeskusesse hoone planeerimiseks.

“Meie eesmärk on siiski laenu mitte võtta, tundub, et rahaline seis praegu seda võimaldab,” lisas ta.

Tamsalu vallavanema Toomas Uudebergi sõnul võivad Eesti majanduse jahtumise mõjud aasta lõpus avaldada suuremat survet ka vallale.

“Raske on prognoosida tööpuuduse olukorda,” arutles ta. Laene on vallal 14 miljonit krooni, kui osutub vajalikuks, on vallavalitsusel volikogu nõusolek veel 5,4 miljoni krooni laenamiseks.

Laene polegi

Negatiivse eelarve vajadust omavalitsused ei näe. Mati Kanariku, Väike-Maarja valla vanemökonomisti sõnul prognoositi tulumaksu laekumise kasvuks 14%, kuid kujuneb see üle 20%, nii et ennustada võib isegi positiivset lisaeelarvet. 22,8miljonilise laenukoormaga vald plaanib lisaks umbes 3 miljonit krooni laenu Ebavere tervisespordikeskuse ehituse finantseerimiseks.

Ka Kunda linna volikogu esimees Anne Tasuja ei uskunud negatiivse eelarve vajadusse. Linnal on ujula ehitamiseks võetud 15 miljonit krooni laenu, varasemast on maksta laene veel 8 miljoni krooni ulatuses.

Mõnel omavalitsusel polegi praegu laenukoormust. Viru-Nigulas vallas siiski plaanitakse võtta umbes 2 miljonit krooni laenu rahvamaja remondiks.

Rakke vallavanem Andrus Blok ei näe ka lähitulevikus selleks põhjust.

“Me oleme lähtunud reaalsusest, ei ole võtnud suurejoonelisi kohustusi. Kui riigilt laekuvad lubatud rahad, näiteks teede korrashoiuks, ei tohiks probleeme olla,” lisas ta.

Võimalikud projektipõhised toetused võivad sundida valdu laenama. 5,7 miljoni kroonise laenukoormusega Haljala valla vallavanem Jüri Sikkut rääkis, et kui Haljala lasteaia renoveerimiseks saadakse KOIT-kavast raha, tuleb omaosaluse katmiseks laenu võtta.

Rägavere vallavanem Jüri Landberg lisas, et kuna omavalitsuste jaoks on paljud ettevõtmised projektipõhised, siis mõne õnnestumiseks on vald sunnitud omaosaluse tarvis laenu võtma. Valla laenukoormus on 664 000 krooni, volikogu on andnud nõusoleku kuni 500 000 krooni laenamiseks, et remontida Ulvi-Miila teed.

“Arvan, et nii palju me laenu ei võta,” kommenteeris Landberg. Praegusel juhul peaks Landbergi hinnangul eelarve aga täituma. “Kui riigis ei juhtu midagi hullu ega hakata inimesi massiliselt koondama,” lausus ta.

• Riik on kohalikele omavalitsustele seadusega ette andnud, et laenukoormus ei tohi ületada 60 protsenti aastasest eelarvest.
• Selle piiri on Eestis ületanud viis omavalitsust. Omavalitsustest oli aasta lõpus suurim laenukoormus suhtena eelarvetuludest Viimsi vallal - 118,8%.
  Allikas: rahandusministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0