Teatritrepi 39. astmel troonivad näitlejad

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lavastaja Kati Kivitar koos teatritükis “39 astet” kaasa tegevate Üllar saaremäe (vasakul) ja Peeter Rästasega.
Lavastaja Kati Kivitar koos teatritükis “39 astet” kaasa tegevate Üllar saaremäe (vasakul) ja Peeter Rästasega. Foto: Rakvere Teater

Spioonikomöödia "39 astet" lavastaja Kati Kivitar peab valmivat lavatükki tõeliseks näitlejateatriks, kus lavastajal üksnes peegeldav ja näitlejate improvisatsioonilusti innustav roll.


"39 astet" on teatritükk, kus loetud arv näitlejaid mängib lugematut arvu rolle. Mis on sellise loo lavastamisel ja mängimisel põhiline?

Lust.

Mahvi saab ilmselt nii näitleja vaim kui füüsis.


Absoluutselt! See näidend nõuab näitlejailt vaieldamatut tippvormi. "39 astme" lavaversiooni autor Barlow annab oma juhistes trupile ja lavastajale üsna vabad käed, aga ta ei jäta rõhutamata: "Väga palju selles loos sõltub teie, näitlejate, olümpiavormist. Kaalu kaotamine võib olla seejuures hindamatuks abiks."

Tõepoolest, kogu lavaloo koos kõigi verdtarretavate mõrvade, kiirete tegevuslike pöörete, lennuõnnetuste, meeleheitlike põgenemiste ja pea neljakümne tegelasega esitavad neli näitlejat ning nii vaimne kui füüsiline vorm on seejuures ülivajalik. Teisisõnu - näidendi hullumeelsus seisnebki selles, et kahe vaatusega püütakse laval ära mängida terve film.

Kui palju neid rolle siis ikkagi on?

"39 astet" on maailmas väga palju mängitud, hetkel vist 25 riigis. Iga riigi lavastuse infolehtedelt olen leidnud totaalselt erineva rollide arvu, mis jääb vahemikku 25st kuni isegi 200ni. Mulle tundub, et see on väike üleilmne nali, kui palju neid rolle täpselt on. Meil on rolle 39. Vähemalt 39 - täpselt ei oskagi öelda ...

Mida nõuab niisugune tükk lavastajalt ja näitlejatelt?

Täpsust karakterites, ohtratest tehnilistest detailidest kinnipidamist ja kõige enam siiski ansamblimängu, mis meie trupi puhul toimib. Toimib hästi. Kõik mu neli näitlejat on tõelised meistrid. Olen uhke ja õnnelik, et nendega koos töötan.

Aga jah. Kuna tegemist on komöödiaga, siis rollid, käigud ja lahendused peavad olema näitlejale endale lähedased, omased - siis ta suudab edasi minna nii, et tal on lusti, energiat, särtsu igal etendusõhtul neid uuesti üles võtta.

Loodan, et see lavastus hakkab elama väga loomingulist, intensiivset siseelu siis, kui esietendusega on lavastaja oma töö lõpetanud ja lavastusest saab näitlejate ja publiku vaheline asi.

Meie lavastus on seatud nii nagu hea jazz - on olemas kokkulepete struktuur, mis loodud ja timmitud nõnda, et üksteise mängust sõltumine oleks maksimaalne ja improvisatsioon saaks hea hoo.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles