Suvi lõppes Nukitsamehega

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Läsna ja Loobu küla lapsed tõid pika suve lõpetuseks rahvamajas lavale “Nukitsamehe” näidendi.


Mõhk ja Tölpa, keda mängivad Läsna küla lasteteatris Kalev ja Lea Pallon, tülitsevad rammusama kondi pärast.Paar päeva enne “Nukitsamehe” esietendust sõitsid väikesed läsnalased tavalisest tunnike varem ratastega koduküla rahvamaja õuele, sättisid sõiduriistad lõputult pikana tunduva puuvirna najale ja peaproov võiski alata.

Peaproov tähendab seda, et kõik peab olema nagu päris etendusel: tegelastel kostüümid seljas ja grimm näol. Seepärast võõpas kunstnik Piret Mildeberg, Nukit ja haldjat mängivate Susanna ja Saara ema, esmalt osatäitjad värviga üle.

Siis istus lavastaja Vaike Kaasik, Nukitsa-raamat peos, mänguplatsi puupingile esimesse ritta, teine näitejuht, rahvamaja perenaine Ene Pihol tõmbas selga Metsamoori-riided ja jäi koos Arvi, Meeri, Valdeku, Valmari, Triinu, Susanna, Saara, Kalevi, Lea, Gerli, Maarja, Klarika ja Lisetega ootama algussignaali.

Kui etendus käima läks, jälgis peaproovi vaatama tulnud publik Iti ja Kusti Metsamoori kätte sattumist, Mõhu ja Tölpa rahapaja leidmist, Nukitsa tünnis pesemist ja sarvede saagimist ja muid põnevaid stseene kui võlutult.

“Päris vahva ja ma arvan, et see on isegi päris hästi tehtud, sest kõik on külalaste endi poolt, neile endale ka see meeldib ja see on väga tähtis,” kiitis etenduse teist vaatust võllikiigel kõlkudes jälginud Kajar.

“Proove hakkasime tegema augusti algul, kaks korda nädalas, hiljem käisime iga päev,” rääkis Valmar, kes mängis enda sõnul lihtsat osa - vanaätti.

“Algul rääkisime, kuidas seda lavastada, mis asju on vaja, siis õppisime teksti pähe,” pajatas Iti rollis mänginud Triin.

“Äge on mängida,” arvas Arvi, Iti ja Kusti isa mänginud poiss. “Muidu oleks võib-olla suvi igav.”

“Iga suve lõpetame mingi teatrilooga, kus kõik külalapsed, kes vaid ise tahavad, võivad osa võtta,” lisas haldjas Maarja. “Eelmisel suvel mängisime siinsamas “Punamütsikest”. Külarahvas oli vaatamas. Pärast tegime lõkketuld, hästi suur lõke oli.”

Siis ilmus kusagilt välja tohutu suur korv kohupiimakookidega. Kõrvale pakuti limpsi. Kui maius kõhus, kargasid agaramad kiigele ja peagi kajas rahvamaja õu rõõmsaist kilkeist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles