Virumaa moekunstnik tegi Jaapanis ajalugu

Jaapanis Yokohamas 19. Onward New Designer Fashion Grand Prix´ konkursi zhürii, mille koosseisu kuulusid moemaailmas tuntud Jean Paul Gaultier, moeajakirjanikud ja disainerid, hindas Raili Nõlvaku pastelsetes toonides pidulikku kleiti naiste arvestuses teise koha vääriliseks. Grand prix´ ja miljon jeeni andis zhürii ühele meestekomplekti disaininud jaapanlannale.

Seni pole ükski eestlane moe alal rahvusvaheliselt kõrgemat tulemust saavutanud. “Enneolematu, suurepärane,” kiitis Eesti Kunstiakadeemia moekunsti osakonna juhataja Vilve Unt Raili Nõlvaku tulemust kommenteerides. “Umbes kümne aasta eest sai Arne Niit võistlusel “Smirnoff” häid tulemusi ja samuti Aldo Järvsoo, kuid Raili koht - naiste arvestuses teine ja üldarvestuses neljas - on lihtsalt suurepärane.”

Mõte osaleda ühe Jaapani suurima life-style kontserni Onward noortele disaineritele ja moetudengitele korraldatud konkursil tuli Raili Nõlvakule Hollandis. Neiu õppis nimelt kolm kuud Utrechti Disainikolledzhis, kui talle pisteti pihku tulevase konkursi tingimusi tutvustav teade.

Et aega oli vähe, siis joonistas Nõlvak oma kavandi ühe õhtuga valmis.

Idee tuli elust enesest: Utrechtis käinud tudeng iga päev mööda seinast, kuhu kleebiti plakateid. Ja kuna vanu plakateid alt ära ei võetud, vaid uusi liimiti järjest peale, siis hakkasid servad lahti tulema ning kihiti narmendama. Nii nägi Raili Nõlvaku võistlustöö kavand ette neljakihilist kleiti, iga kiht erineva lõikega.

Suur oli moetudengi üllatus, kui talle teatati, et 15 548 kavandist on tema töö 35 finalisti hulka välja valitud. Nii ei jäänud neiul muud üle, kui kärmelt Helsingisse õhukest linast kangast ostma sõita, kleit valmis õmmelda, ära saata ja koos viie eurooplasega Jaapanisse lennata.

Hieroglüüfide keskel

Raili Nõlvak ütles, et Jaapani pealinn Tokyo tundus üsna kole. Puudus ühtne arhitektuur, kuid tänavad olid puhtad. Ühtegi ikebanat talle kuue päeva jooksul silma ei hakanud, kuid pulkadega söömine sai päris selgeks.

Eestlannale oli harjumatu, et kuhugile jõudmiseks oli vaja vähemalt pool tundi metrooga või kaks tundi taksoga sõita. Ja kui Euroopa noored disainerid nägid kedagi rongi ette hüppavat ja oma saatjatelt aru pärisid, said nad selgituseks, et iga kahe päeva tagant teeb üks jaapanlane nõnda.

Restorane võib Tokyos leida rohkem kui New Yorgis. Kõik sildid ja söögikohtade menüüd olid aga paraku vaid hieroglüüfides ning kui võistluse korraldajate poolt poleks kuuele eurooplasele eraldatud kolme tõlki, oleksid nad tõenäoliselt nälga jäänud. Sest mis puutub tavajaapanlaste inglise keele oskusesse, siis olevat see vaid pisut parem eestlaste jaapani keele oskusest.

Riiete ja eriti tuntud kaubamärkide peale kulutavad jaapanlased tohutult palju raha. “Põhjuseks arvatavasti see, et maja ega auto peale pole vaja väljaminekuid teha,” arvas Nõlvak. Kortereid ehitatakse kõrgustesse ja autoga ei mahu niikuinii linnas sõitma.