Tooli lõhkunud poiss pidi põrandal istuma

Poisi isa Alvar Virula räägib üliemotsionaalselt, kuidas ta alles kolmapäeval hommikulauas teada sai, et tooli lõhkunud poeg Ken on pärast seda istunud suure osa tundide ajast põrandal või toetunud kapi najale. “Ta oli müramise ajal käele viga teinud ning ütlesin, et istugu siis vahetunnis rahulikult klassis, mille peale ta vastas, et oleks, kus istuda,” vahendab isa poja sõnu.

Klassijuhataja ei saanud sundida istuma

Nooruke klassijuhataja Piret Vares, kes tuli ülikoolist õpilaste ette alles sel sügisel, on silmnähtavalt erutatud. Ta möönab, et oleks ju võinud sundida poissi istuma, sest iga päev oli mõni puuduja ning kohti üle. Kui aga kõik koolis viibisid, siis toodi klassijuhataja sõnul sööklast varutool. “Ma ei saa teda sundida istuma, kui ta ei taha istuda,” on Vares nõutu. “Ta tuli hommikul, pani oma asjad lauale ning võttis kohe põrandal või kapi peal istet.”

Kooli majandusjuhataja Tiiu Vändrik ei näe mingit probleemi, sest majas on toole küllalt, poiss olevat ise kangekaelne. Poiss aga raiub isa karmi pilgu all, et teda vahepeal lausa keelati vabale toolile istumast. Seda väidet õpetaja eitab.

Klassijuhataja iseloomustab Keni kui parajat marakratti. Keni kaasõpilased aga räägivad oma uuest klassijuhatajast kui rangest õpetajast, kes alatihti jätab poisse pärast tunde või käsib neil karistuseks püsti seista.

Vares: “Mul on poisse, kes ütlevad, et nad ei jaksa nelikümmend viis minutit seal tunni ajal olla, siis ütlen, et palun, tõuse püsti.”

Piret Vares tunneb end praegu väga halvasti. “Kui see isa tuli siia üleeile selgust nõudma, siis ta alustas kohe robustsete sõnadega,” meenutab Vares.

Ka majandusjuhataja Tiiu Vändrik iseloomustab Keni isa esinemist kui näotut vahejuhtumit.

“Kooli vastu on igasugune austus kadunud,” märgib ta. “Õpetajat ei kaitse keegi,” ei saa Vändrik aru, miks sellisest asjast üleriigiline probleem tekitati.

Isa Alvar Virula imestab, et kas ta pidi paluma minema, et poeg võiks tunnis istuda. Tal on lihtsalt kõva hääl: “Tõstsin häält, roppusi ei öelnud.”

Eile istuti pulli pärast põrandal ka teistes klassides

Eile hommikul käis kooli direktor Ivo Tupits linna haridusnõuniku Marge Lepiku juures aru andmas. Tupits omakorda nõudis seletuskirja klassijuhataja Piret Vareselt.

Kuid siiani tundub Tupitsale kogu lugu segane. “Võib-olla võttis laps seda tooli nii personaalselt, et teisi toole ei tahtnud,” ei leia Tupits asjale seletust, miks pidi laps istuma maas.

Nii nagu teised pedagoogid, taunib ka Tupits Keni isa käitumist. “Isa tuli reedel võidukalt kooli, viskas lehe lauale.”

Samas ta tunnistab, et kui õpetaja on süüdi, tuleb teda selle eest ka karistada. “Vallandada ei tahaks, tegelikult on see õpetaja siiani väärinud vaid kiidusõnu,” ütleb Tupits.

Keni isa leiab, et kui poiss tegi kõõludes tooli katki, siis võinuks ju märkuse kirjutada. “Mina ei lähe õpetajale õpetama, kuidas lapsi õpetada,” lisab ta.

“Olen elus palju asju näinud ja üle elanud, see on üle mõistuse,” on mees jätkuvalt ärritunud. “Las nad ise mõtlevad, mida teha ja kuidas käituda. Õpetaja oleks pidanud tunnistama oma viga, nad teevad, mis tahavad. Tugevama õigusega.”

Ivo Tupits lisab, et esmaspäeval peab asja selgeks tegema, eks siis paista, mis edasi saab.

Eile oli Ken koolis, kuid tema reedesed tunnid ei toimunud koduklassis.

Uus tool oli tema koha peal siiski neljapäevast olemas.

Eile levis Rakvere Põhikoolis nali, kus just suuremate klasside poisid demonstratiivselt maas istusid, eile asjast kirjutanud SL Õhtuleht käis mööda kooli ringi ning raadiojaamadest pakuti koolile toole kingiks.