Toimetuse klaasuksest poetub sisse kaks nutetud silmadega tüdrukut, pihus luulekogu, mille autoriks Risto Mändmets. Seesama noor politseinik, kes eneselt läinud nädalal elu võttis.
Surnud politseinik luuletas armastusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüdrukute närvilised sõrmed lehitsevad surnud politseiniku värsse. Luuletustes on läbisegi armastus ja surm.
Tüdrukud tahavad, et mõni neist ridadest jääks lehte Ristole ja Ristost mälestuseks. Umbes nii, et luuletas küll elust, aga kirjutas hoopis enese teadmata iseenesele nekroloogi.
Tüdrukute silmad lähevad aina märjemaks. Tuba on vaikust pilgeni täis. Keegi nuuskab kõrvulukustavalt.
Üks tüdrukuist on joonistav tüdruk, teine ihkab luuletava politseiniku eeskujul politseinikuks saada. Joonistava tüdrukuga kohtus luuletav politseinik internetis. Jutu- ja pilditoas rate.ee. Mõni päev enne siit ilmast lahkumist võttis luuletav politseinik internetist kõik oma pildid maha. Miks?
Luulekogu lehed krabisevad. Read jooksevad silme eest läbi. Mu mõtted on mustad - mustad nagu muld. Olen muutumas hulluks, on tulnud mu tund
Kõrval joovastus: ...võin kohata tüdrukut mõnda, kelle suudlustesse tahaks sulada
Tuba vaikust pilgeni täis. Tüdrukute punetavad silmaveered räägivad enam kui sõnad.
Looduspilt mälestuseks
Kui joonistav tüdruk ja luuletav politseinik silmast silma kohtusid, lubas joonistav tüdruk Risto koduseinale pildi joonistada. Loodusest. Ma joonistan selle kõigest hoolimata kindlasti valmis, lubab joonistav tüdruk.
Ta pilt pannakse luuletava politseiniku tuppa, kus Risto enam kunagi ei viibi. Joonistaval tüdrukul on tunne, et kui ta luuletava politseiniku mälestuseks joonistama hakkab, ei joonistagi ta päriselt loodust. Kuigi pildile tuleb loodus. Pigem joonistab ta oma südant.
Luulekogu lehed krabisevad. Politseinikuks saada ihkav tüdruk teab, et Ristogi tahtis politseinikuks saada, õiglust taga ajada. Mängis ja hüüdis kogu aeg - seis, politsei tuleb. Aga päris politseis uppus luuletav politseinik paberitesse. Nördis ja uppus taas. Luuletav politseinik tahtis reaalset elu, aga sai aina enam pabereid. Luuletav politseinik ütles mitu korda: ära mine politseisse, seal pole naiste koht. Nüüd, luuletava politseiniku lahkumise järel tahab tüdruk aga veel enam politseisse saada. Kas või Risto pärast. Ainult kool on vaja enne ära lõpetada.
Risto maetakse kolmapäeval. Ka joonistavat tüdrukut kohtas Risto kolmpäeval. Saatuse märk?
Tugevus või nõrkus
Tunneme kaasa emale ja vennale, kordavad tüdrukud. Sama on neil paberile kirjutatud. Kuldse värviga. Justkui nimi marmortahvlil.
Tüdrukud astuvad üle lörtsise Pika tänava. Tüdrukute kohal on hall madal taevas ja küsimata jäänud küsimus: Eesti mehed, miks oleme nii nõrgad?
Armastus
Ma ei aimanudki, et võin midagi sellist tunda,
et võin kohata tüdrukut mõnda,
kelle suudlustesse tahaks sulada,
kellega lõputult võiksin mürada.
Äkitselt paistab maailm nii imeline paik.
Äkitselt tiirleb maailm nagu valguslaik.
Armastus annab meile tiivad,
pole tähtis, kuhu nad meid viivad, kui oleme koos.
Kui kotkad liugleme üle kõrgete mägede,
jõgede, roheliste orgude.
Minu jaoks pole tähtis, kas oled rohe- või sinisilm,
nii kaua, kui meie päralt on maailm, olen õnnelik.
Kuid ühte ma tean, see pole meelest läinud,
et silmi kaunimaid ma eales pole näinud.
On elu imeline nüüd, kui leidsin ma sinu.
Just sina panid mind kirjutama neid ridu.
Pettumus
Ma tahtsin sind vaid armastada,
kuid sa naersid mind välja.
Ma tahtsin sind vaid suudelda,
kuid sa pöörasid mulle selja.
Ma otsisin head su seest,
kuid ei leidnud.
Kalgi südame leidsin eest,
seda sa ei peitnud.
Mõtlesin, et saan sind muuta.
Olin kindel, et see on võimalik.
Ma tõesti tahtsin seda suuta,
kuid ei suutnud imelik.
armastav kuid ruttav
Ma olen su nägu juba näinud -
Sa oled tuttav.
Sa oleks justkui läbi mu südame käinud -
Nii õrn, armastav ja ruttav
armastav kuid ruttav
Mina
Ei keela ma endale midagi.
Ei keela õnne ega armastust.
Ja kui vahel tõesti vaja,
naudin õndsalikku üksindust.
Ei vaja ma luksust ega raha.
Ei vaja materiaalset mugavust.
Ja kui vahel väga paha,
luban väikest oksendust.
Olen alati teinud mida tahan -
teiste arvamusest suurt ei hooli.
Olen alati saanud, mida vajan.
Teinud tegusid väikesi, suuri.