Saunavihta tasub tänavu teha juulikuu lõpus

Vatku küla mees Aadu Alt võttis värsked vihad kaasa ja pani need Võsul hinnaga kaheksa krooni tükk müüki. Ise aga kiitis vihameistrit - naaber Uudo Põldret, kes vihad tegi. Foto: Rein SikkVirumaa Teataja kirjutas 2. juulil loos “Täna on heinamaarjapäev”: “Need tüdrukud, kel tänaseks tehtud paarisarv saunavihtasid, saavad kindlasti aasta jooksul mehele.”

Eks need sõnad pärine meie vanarahva uskumuste-arvamuste kirjapanekutest. Võis ju tõesti nii olla, et tragi tüdruk, kes kogu pererahva vihatagavara valmistamisega õigeks ajaks maha sai, kosjaeas poistele ka kergemini silma jäi. Mõnes kihelkonnas olnud isegi kombeks, et tütarlaps koos poisiga metsas vihtasid tegemas käis.

Vanas kuus üheksa rohtu

Tähtaeg, mille ümbrusesse vihategemisega orienteeruti, oli jaanipäev. Kevade tavalise alguse puhul peeti kõige paremaks jaanipäevale lähimat vana kuud. Levinud oli ütlemine: “Noores kuus tehtud vihas on seitse ohtu, vanas kuus tehtud aga üheksa rohtu.”

Tänavusel hilinenud ning jahedal kevadel oli jaanipäevale orienteerumine ilmselt liiga varane. Kuu sai täis 13. juulil, mõne päeva pärast hakkab ta kahanema, 29. juulil on uus kuuloomine. Juulikuu teise poole vanakuu aeg tundubki tänavu kõige parem saunavihtade valmistamiseks ja kasutamiseks, kuni seda veel lubatakse.

Mõni aeg tagasi käis Kadrina saunaklubi rahvas Soomes sõprade juures Janakkala vallas. Üheski viiest saunast, mida nad seal külastasid, ei lubatud neil kaasasolnud saunavihtu sisse viia. Euronõuded ei lubavat, ajavat sodi maha ja mis veel. Kui me tuleval aastal EL-i astume, võivad ehk meiegi seadusandjad avalikes saunades vihtade kasutamise ära keelata.

Lääne sauna traditsioonid ju vihta ei tunne. Need arenesid välja või vähemalt said oma lihvi Rooma termidest, kui võimsa antiikriigi sõjavägi oli kuni Shotimaani välja marssinud. Rooma termides olid küll kuum ja jahe pesemisruum, ujula ja isegi spordiväljak, kuid higistamist ja eriti veel saunavihta ei näi seal tuntud olevat.

Saunakeris ja vihtlemine on aga ammustest aegadest omane Kirde-Euroopa rahvastele. Kahju, kui meil EL-i eeskirju järgides seda ära keelata tahetakse. Kui see nii peaks juhtuma, võtkem siis vähemalt tänavugi viimast.

Vihaks sobib ka sookask

Kirjasõnas arvatakse vahel, nagu sobiks saunavihaks vaid arukask. Kuid nagu rahvameditsiinis on sookask arukasega võrdselt hinnatud, võib ta seda olla ka saunalaval. Ehkki ta lehed on pisut väiksemad, on ta kasutusse võtmisel siiski ka kaks eelist.

Esiteks - kui arukase kasvukohad on valdavalt erastatud, siis sood-rabad on enamasti riigi või munitsipaalomandis ja seal vaevalt keegi vihaoksi käest ära võtma tuleks. Ja teiseks - sookaskedel kui kasvult eriti rabas tunduvalt väiksematelt on lihtsam oksi lõigata.

Kuivatada soovitatakse tuuletõmbusega pimedas ruumis. Aga kui paljudel sellist võimalust on? Olen neid kuivatanud paarikaupa kokkuseotuna ka elutoas lae alla tõmmatud nööril - toovad tuppa meeldiva kaselõhna.

Suurema hulga vihtade korraga tegemisel olen kuivatamisel kasutanud ka korterelamu kirde-idapoolse seinaga paralleelselt tõmmatud nööri.

Ööseks tuli vihad muidugi kilelinadega katta, et võimalik vihm või kaste neid märjaks ei teeks - kuivamise ajal vihtadele sattunud niiskus võib lehti ebameeldivalt tumedaks muuta.

Hommikul võtsin kiled vihtadelt alles pärast seda, kui päike oli majanurga taha kadunud. Päikesekiired kipuvad vihalehti pleegitama, klorofülli ehk leherohelist lagundavad ultraviolettkiired aga läbi kile (nagu läbi aknaklaasigi) ei tungi, vähemalt ei avalda märgatavat mõju.

Et koos lehtedega kuivavad peenemaks ka oksaroad, olen ma pärast kuivatamist vihad uuesti sidunud, et nöör viha ümber liiga lõtv ei oleks - selleks tuleb esimesel sidumisel teha sõlm nagu kingapaela sidudes, et hiljem kergesti lahti tuleks.

Vihtu võib teha ka veel augustis ja hiljemgi, aga see sobib siiski vaid viha kohesel ühekordsel kasutamisel.

Selleks ajaks, kui ksantofüll lehed sügisel kollaseks muudab, on leherootsu ja oksa vahele tekkinud eralduskiht, kus taimerakud on pehmestunud. Ja sellise lehe langemist põhjustava eralduskihi tekkimine ei alga alles koos sügisese kolletamisega, vaid tasapisi, varsti pärast lehe täiskasvamist. Nii et mida enam sügise poole kuivatamiseks mõeldud vihtu valmistada, seda rohkem on võimalusi neilt lehtede mahapudenemiseks.

Vihad avitavad tõvede vastu

Rahvameditsiin soovitab lisaks hästi väsimust peletavale kasevihale veel teisigi võimalusi. Nõgesevihta peetakse heaks reuma puhul. Kadakaviht avitab närvi- ja liigesepõletikku, tammeviht aga südamehaiguste korral.

Sauna kohta tahaks öelda siiski veel paari asja, millest üldiselt väga vähe teatakse.

Mõnedki noorevõitu mehed armastavad kiidelda rohke leilikuuma talumisega. Aga kui leiliruumi temperatuur ületab 90 kraadi, võib see umbes paariks nädalaks kahjustada meessugurakkude teket.

Püüdmata laskuda leiliruumi õhuga seotu põhjalikumasse analüüsi, tuleks siiski mainida ka midagi, mis on seotud tõigaga, et üha sagedamini kasutatakse saunakerise ladumisel metallraamistikku.

Leili viskamisel kerisekividele tekib leili ruumi kuumas õhus rohkesti negatiivseid ioone, vee sattumisel kuumadele metallkonstruktsioonidele aga positiivseid ioone.

Negatiivsed ioonid mõjuvad soodsalt inimese närvisüsteemile, ta südamele, veresoonkonnale, hingamiselundeile, ainevahetusprotsessile. Tähelepanu väärib ka nende keha ülitundlikkust vähendav ja valusid vaigistav mõju.

Seega, kui tahate väljuda saunast reipa tujuga, vihelge hästi.

Vihtlemine kiirendab higistamist, mõjub kehale kui kerge massaazh, ergutades vereringet ja alandades paiknevate närviretseptorite erutuvust. Leili püüdke visata nii, et vett ei langeks kuumale metallile.

Heino Sõrm