Talgulised taastavad Karepa rahvamaja

Et rahvamajale uus uks ette panna, tuli välja vahetada ka paras jupp seina. Tööd rahvamaja taastamisel jätkub veel päris pikaks ajaks. Foto: Margus OttEelmisel nädalal otsustas Vihula vallavolikogu anda Karepa rahvamaja Karepa Seltsile. Seltsi esimehe Tiiu Kivilo sõnul läks nii mõnelgi Karepa patrioodil seda kauaoodatud uudist kuuldes silm märjaks.

“Terve kinnistu on meie oma, rõõm on nii-ii suur,” hõiskas Kivilo. “Meie vanaisad on selle 65 aastat tagasi talgukorras üles ehitanud ja nüüd teeme ta talgukorras uuesti valmis.”

Omanditunne on Karepa ja ümberkaudsete külade rahval kõva ja rahvamaja taastamisel on löönud kampa ka palju suvitajaid.

Kolm palki rahvamajale

Esimesed talgud rahvamaja ümbruse korrastamiseks tehti mai alguses, sellest ajast saadik on külarahvast ikka ja jälle rahvamaja ümber askeldamas nähtud.

Seltsi aktiivset tegutsemist nii rahvamaja taastamisel kui ka külaelu edendamisel märkis ära Vihula vallavanem Arvo Kübar. “Tahaksime kolmadat sektorit elu paremaks muutmisel märksa rohkem kaasata,” põhjendas Kübar lisaks seltsi aktiivsusele rahvamaja Karepa Seltsile andmist.

Külarahvas näeks tulevikus meelsasti sama katuse all kauplust, sidejaoskonda, raamatukogu jms. Loodetavasti kaasnevad sellega paar töökohta.

Ehkki suurem osa töödest tehakse talgukorras, kulub rahvamaja taastamiseks siiski küllalt palju raha. Karepa külavanem Jaan Känna rääkis, et neile on varem tehtud ettepanek vana rahvamaja maha lammutada ja uus ehitada, kuid rahvas soovib, et maja säiliks endise ilmega.

Mõnekümne tuhande krooniga on seltsi toetanud Vihula vald. “Uue peaukse ja kamina ostsime. Loodetavasti saame ka selle raha eest ülemise korruse ühe suure toa väiksemaks pidusaaliks remontida.” loetles Tiiu Kivilo valla käest saadud raha paigutamist. Senised remonditööd on tehtud ümbruskonna meeste oma panusena.

“Kui kõik ideaalselt klapib, siis on järgmisel aastal rahvamaja teisel korrusel 40-kohaline pidusaal valmis, suveks on maja kõrval kiige- ja lõkkeplats,” lausus Kivilo ja lisas, et kiigeplatsi rajamiseks sai selts toetust Kohaliku Omaalgatuse Programmist.

Rahvamaja taastamise toetajaid on palju ja inimesed aitavad Kivilo sõnul hea meelega. “Kundast oleme ühe härrasmehe käest saanud tasuta ehitusmaterjali,” rõõmustas Kivilo.

Karepa Selts on käivitanud ka kampaania, mille käigus oodatakse igalt kohalikult metsaomanikult kolme palgi annetamist rahvamaja heaks.

Katus teeb muret

Kõige suurem ja kallim töö on rahvamaja katuse väljavahetamine. “Katust on üle 600 ruutmeetri ja plekk selle jaoks maksab omajagu,” rehkendas külavanem Jaan Känna murelikult.

Karepa rahvamaja on tegelikult endine Rutja supelhoone, mis 1938. aastal koost võeti ja Karepale toimetati. Nõukogude ajal kuulus maja filharmooniale, hiljem taotles vald selle endale ja andis rendile. “Me tahaksime kiita rentnikku väga mõistva suhtumise eest,” ütles Tiiu Kivilo. “Ta sai aru, kui väga meil seda rahvamaja vaja on.”

Rendileping Ülle Toomingaga lõpetati pärast läbirääkimisi poolte kokkuleppel tänavu septembris.

Karepa Selts on registreeritud juriidiliselt mittetulundusühinguna, seltsi arve number on 221022267176. Kõik inimesed, kellel on ilusaid mälestusi Karepa rahvamajast ja hoolivad, et maja jälle elaks, saavad teha sihtotstarbelist annetust Karepa rahvamaja remondiks.

KAREPA SELTS:

Karepa Selts haarab enda alla üheksa küla - Toolse, Tidriku, Karepa, Rutja, Eisma, Andi, Kiva, Vainupea ja Pajuveski. Liikmeid on 40, samapalju ka tulihingelisi toetajaid.