Kunagine Tamsalu-Türi kitsarööpmelise raudtee tamm, millel pikkust 62 kilomeetrit, on plaanis talgute ja kodanikualgatuse korras muuta järgmiseks kevadeks kergkattega jalgrattateeks.
Tamsalust Türile viiv matkarada kogub toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaa Kareda, Roosna-Alliku ja Järva-Jaani valla algatuses kavatseb kaasa lüüa ka Tamsalu vald, mille piiridesse jääb raudteetammist rohkem kui kümme kilomeetrit.
"Talgutööde kohta peetakse aru esialgu initsiatiivrühmas, kus on esindajad nendest valdadest, mida trass läbib," ütles Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg.
Talgutahet jätkub
Vallavanem on uurinud raudteetammi olukorda Tamsalust kunagise Vajangu jaamahooneni ja osa tammist on ka praegu jalgrattaga läbitav.
"Mõnel pool tuleb raiuda võsa ja paaris kohas raudteetammi kindlustada," teavitas Uudeberg. Tema sõnul kulgeb raudteetamm läbi kauni maastiku, mille lähedale jääb huvitavaid ajaloolisi ja looduslikke paiku. Tammil matkajal on Tamsalu valla territooriumil võimalus põigata tutvuma Võhmuta, Kuie ja Einmanni mõisaga.
Toomas Uudeberg arvas, et kindlasti leidub neidki, kes tahavad raudteetammil ka jalgsi liikuda.
MTÜ Uudeküla liige Martin Uudeküll rõhutas, et Tamsalu-Türi matkaraja projekti toetab nende ühing kindlasti.
"Talgutele saame välja panna paarkümmend inimest, kes on ühiselt töötamist kogenud juba Uudeküla külaplatsi rajamisel ja Tamsalu suusatrasside korrastamisel," kõneles Uudeküll.
Järva-Jaani tuletõrjemuuseumi rajaja ja kohaliku seltsielu eestvedaja Tuve Kärner rääkis, et nende vald on lülitunud aktiivselt Tamsalu-Türi kergkattega matkatee projekti.
Tema arvates peaks matkarajal olema mitu otstarvet.
"Nii jalutuskäikudeks, kepikõnniks, jalgrattasõiduks kui ka talvel suusatamiseks. Aga eks kõik oleneb sellest, kuidas rahvas idee vastu võtab ja tegijad kavandatu ellu suudavad viia," kommenteeris kohaliku seltsielu eestvedaja Tuve Kärner.
Loomisel minimuuseum
Tuletõrjemuuseumi juhataja Tuve Kärner kõneles, et nende vanatehnika varjupaigas, mis asub vahetult Türi-Tamsalu raudtee ääres, on juba koha leidnud raudteevagun, mis oli 1972. aasta mais viimase sõidu teinud rongi koosseisus.
"Raudteevagunisse plaanime minimuuseumi, mille välisseinale maalime trassi skeemi koos peatuste äranäitamisega," lausus Kärner.
Vaguni kõrval seisab oma originaalasukohas semafori liigutustrosside vastukaal, on ülesõidukoha tähistusposte, lumeväravate hoiukohtade alusposte, piletikomposter, mõni latern, märgid ja plakatid.
"Minimuuseumi ekspositsiooni kokkupanekuks on plaanis abi paluda Lavassaare raudteemuuseumi inimestelt," lisas Kärner.
Tamsalu-Türi kitsarööpmelise raudtee ajalugu sai alguse enne I maailmasõda. Raudtee ehitamise algatasid mõisnikud-aktsionärid, kellest kõik peale Tamsalu paruni Uexkülli välismaal elasid. Raudtee oli tarvilik Tamsalu lubjavabrikust lubja väljaveoks ja pae vedamiseks. Tee-ehituse korraldas parun Uexküll.
Kuid lõplikult suutis Tamsalu-Türi raudtee valmis ehitada Eesti Raudtee alles 1920. aastal. Türi-Tamsalu raudteeliin suleti 1972. aastal.
Vaatamist
Tamsalu-Türi matkaraja äärde jäävad:
• Türi linn ringhäälingu muuseumi ja kirikuga,
• Kirna mõis,
• Paide linn vallimäe, vanalinna ja kirikuga,
• Vodja mõis,
• Esna mõis jpm.