Intervjuu: Natali Lohk: “Mäletan tulistamisi ja paugutamisi”

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Natali Lohk.
Natali Lohk. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti-Gruusia ühisfilm “Mandariinid” osutus Rakvere teatrikinos nii populaarseks, et kõik seansid läksid täismajale. Ühel neist käis ka Gruusias sündinud Rakvere teatri näitlejanna Natali Lohk, kes perega sealt 1993. aastal Eestisse pages. Just sellesama Abhaasia sõja eest, milles filmi tegevus käib.

Te olete ise Gruusias sündinud ja sealt sõja jalust Eestisse tulnud?

Jaa, ma olen sündinud 1985. aastal, 1992. algas sõda. Aastakese olime veel seal ja siis tulime Eestisse. See oli juba aasta kestnud ja olukord ei näidanud, et sõda võiks kohe läbi saada ja kõik on jälle hästi. Tulimegi ära, sest see aeg oli väga raske. Kõik, mis riigis toimus, lisaks sõda. Kõik need paugutamised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles