Aasta 1988 oli Eestis murranguline: suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmine, fosforiidisõda ja arusaamisele jõudmine, et NSV Liit on hukule määratud. Samal ajal, kui meeli olid köitnud vabadusiha ja uue Eesti ülesehitus, jõudis meile märkamatult XX sajandi katk - registreeriti Eestis esimene HI-viirusega nakatumine.
Nüüd teame üsna hästi, millega on tegu. Ravivõimalused on muutnud selle pea krooniliseks haiguseks, mida õigete ravimeetoditega on võimalik kontrolli all hoida. Siiski on pikk tee minna, et kasvaks mõistmine, kuidas kaitsta end.
Vene rulett
Kakskümmend kaks aastat tagasi jäi esimese nakatanu registreerimine erilise tähelepanuta, sest ei osatud hinnata, milliseid tagajärgi viirus kaasa toob.
Ilmselt teati juba siis, et juhuslik seksuaalvahekord ei ole kõige mõistlikum tegu ning narkootikume süstida pole hea plaan, aga levinud oli ka arusaam, et kui ma ei ole homo või narkomaan, ei juhtu minuga midagi.See pole aga tõsi, mida arvud meile tõestavad. Üha rohkem on viiruse ohvriks langenud igas Eesti nurgas täiesti tavalised inimesed, kes ei ole kunagi elus narkootikume tarvitanud.
Ehmatava äratuskellana mõjusid meie ühiskonnale 2000. ja 2001. aasta, mil HI-viirus plahvatuslikult levis süstivate narkomaanide hulgas. Kui veel 1999. aastal oli meil 12 uut HIVi juhtumit aastas, siis 2000. aastal 390 ja 2001. aastal juba 1474. Kümne aasta möödudes on viirus nakatunud inimeste seas laastamistööd teinud.
Ravi on kulukas, ent möödapääsmatu, et viiruse levikut pidurdada ning inimeste elukvaliteeti hoida ja aidata neil iseendaga toime tulla.
HIV ei ole ainult Tallinna ja Ida-Viru ning üksnes süstivate narkomaanide probleem. Kui 2000. aastal olid 90% anonüümsetes kabinettides registreeritud HIVi nakatunutest süstivad narkomaanid, siis tänaseks on see number alla poole.
Viimastel aastatel on HI-viirus hakanud kiiresti levima heteroseksuaalsel teel ning iga aastaga on suurenenud naiste osakaal nakatunute hulgas. Iga kaitsmata juhusuhe on sama kui mängida vene ruletti.
Olgem mõistlikud
2009. aastal tuvastati HIV 243 mehel ja 168 naisel. Nakatunud on valdavalt noored, kelle hulgas on suurenenud noorte emade arv.
Raseduse hoolika jälgimisega, sünnitusel ja selle järel õigete võtete kasutamisega on võimalik vältida viiruse kandumist lapsele. Siiski on kuni 2008. a Eestis sündinud 32 HIV-positiivset last. See esitab ühiskonnale uued küsimused, lapsed pole ju süüdi, et nad on nakatunud. Aga kui avatud me oleme, et luua ka neile lastele keskkond, kus nad saavad rahulikult kasvada ja neid ei stigmatiseerita viiruse pärast?
Eesti inimesi iseloomustab riskikäitumine, olgu selleks alkoholi liigtarvitamine, suitsetamine, mootorrattal kiivrita kihutamine või kaitsmata juhuslik seksuaalvahekord. Kuigi võime ütelda, et teavitustöö on olnud tulemuslik ja suur osa noori teab hästi, et kondoomi tuleb kasutada, peab see arusaam kõikide seas tunduvalt kasvama.
Maailmas on aids nõudnud miljoneid inimelusid. Eesti viimaste aastate pingutused on kandnud vilja ja nakatunute arv on vähenenud. Pärast pikki vaidlusi on lõpuks jõudnud uude õppekavasse ka terviseteemad.
Lisaks kolmandale sektorile panustab HIVi-vastasesse võitlusesse ka erasektor, on loodud ettevõtete koalitsioon HIVi vastu. Iga inimeseni peab jõudma teadmine, et
HI-viirusega nakatumine sõltub sellest, kuidas ta käitub. Meil kõigil on võimalus hoida ennast ja oma lähedasi. Haigus ei vali oma ohvreid, aga oma julmusest hoolimata on teda lihtne vältida.
Mälestagem tema ohvreid ja nende mälestuseks olgem ettevaatlikud ja lihtsalt mõistlikud.