Minister lubas käitumishäiretega poisid-tüdrukud ühisesse kooli panna

Esimees Ene Ergma
Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Urbo Vaarmanni, Yana Toomi, Viktor Vassiljevi, Eldar Efendijevi, Enn Eesmaa, Lauri Laasi, Vladimir Velmani, Valeri Korbi, Mihhail Stalnuhhini, Kadri Simsoni ja Peeter Võsa 27. jaanuaril s.a esitatud arupärimine erikoolide probleemide kohta (nr 380). Ma palun kõnepulti kolleeg Urbo Vaarmanni!

Urbo Vaarmann
Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Minu arupärimine on sisse antud Tapa Erikoolis toimunud mässu põhjal. Tahan sellele tekstile juurde lisada seda, et peale seda, kui sai see arupärimine sisse antud ja kogu see jama seal juhtus, siis üritasin ka peale seda kooliga suhelda.

Ma vist ei ole ainuke inimene, kes on üritanud. Aga koolil on nagu konkreetselt keelatud suhelda ja kahjuks sealt enam vastuseid ei saa, öeldakse, et suhelge ainult ministeeriumiga. Aga teksti enda juurde.

Tapa Erikoolis toimus mäss, mis tipnes akende sissepeksmisega, pedagoogide ründamisega ja massilise põgenemisega õppeasutusest. Õnneks saadi põgenenud inimesed kiiresti kätte ja toimetati kooli tagasi, osa viidi neist ka arestimajja, kui ma ei eksi, siis 5.

Koolis valmistab probleemi ka asjaolu, et erinevate riskidega õpilased viibivad koos ehk kooliruumid on tehtud niimoodi, kus saavad 12-aastased lapsed, kes on lihtsalt õpiraskustega, kui ka 17-aastased staažikad kurjategijad, kes on juba ka olnud Viru vanglas, olla koos ühtedes ruumides. See toob kaasa erinevad probleemid koolile.

Erikoolides on tööl ka järelevalvetöötajad, kes peavad hakkama saama korra tagamisega nende noorte hulgas, kelles paljud on juba veetnud mõnda aega sealsamas Viru vanglas. Kui tavalise järelevalvetöötaja palgatase on kuskil 480 eurot, niipalju kui ma olen aru saanud, aga samasugust tööd tegevate vanglaametnike palgatase on kuskil 1200 eurot, ehk ei õnnestu sinna leida inimesi, ometi tuleb mõlemal tegelda suhteliselt sarnaste konfliktidega.

Seetõttu on tõsiseks probleemiks leida erikoolidesse järelevalvetöötajaid, sest palk on madal ja töö on raske. Aitäh! Sooviksime saada vastuseid nendele küsimustele.

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Urbo Vaarmann! Palun kõnepulti haridus- ja teadusministri!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Lugupeetud eesistuja! Head küsijad! Tõepoolest, olukord Tapa koolis ei ole niisugune, nagu me näha tahaksime.

Selleks et neid aastate jooksul kuhjunud probleeme lahendada, on kõige mõistlikum tagada spetsialistidele ja töötajatele töörahu ja vältida selle kooli õpilaste ja kasvandike eksponeerimist, ülemäärast avalikku tähelepanu ja muid ettevõtmisi, olgu siis poliitiliselt või heast südamest initsieerituid, mis nende käitumis- ja psüühikahäiretega lastega tegelemise teevad keerukamaks, mitte lihtsamaks.

Olen selle palvega pöördunud meediaasutuste poole ja mul on hea meel, et nemad on mõistnud sellise vaoshoitud lähenemise põhjendatust.

Nüüd konkreetsemalt küsimustele vastates.

Tõepoolest oli kuni 2013. aasta lõpuni Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud riigi pidamisel olevate HEV-koolide õpetajatele 10–25% kõrgemad palgamäärad, sõltuvalt kooli tüübist.

25% kõrgem palga alammäär oli kasvatuse eritingimusi vajavate ja tundeelu- ning käitumishäiretega õpilaste koolide õpetajatel. Nimetatud koolid on kõik Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad koolid, mille töötasufondi planeerimisel lähtutakse riigikoolide palgakorralduse raamjuhendist.

Ka varasematel aastatel ei ole ette nähtud mingit lisatasu hariduslike erivajadustega lastega töötavale personalile, küll aga on vastavate õpetajate alampalgamäärad olnud kõrgemad.

Nagu te väga hästi teate, ei ole me pidanud seaduse alusel otstarbekaks erinevate palgamäärade kehtestamist erinevatele õpetajakategooriatele.

Küll aga ei tähenda see seda, et me ei peaks palkasid koolides diferentseerima, sealhulgas oluliselt suuremal määral kui seni.

Oleme selleks otstarbeks kõikidele koolidele, nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigikoolidele eraldanud täiendavaid vahendeid. Sealjuures tuleb kindlasti arvestada ka kõrgendatud palgavajadusega hariduslike erivajadustega laste koolides.

Konkreetsemalt Tapa juhtumit silmas pidades, Tapa Erikoolis oli 2013. aastal väljamakstud töötasu ühe õpetaja ametikoha kohta kuus 1014 eurot, mis on ligi 10% kõrgem kui tavakoolide vastav näitaja.

Lisaks kõrgematele töötasudele on erikoolide puhul oluline tagada lastega vahetult tegelevate spetsialistide piisav hulk õpilase kohta ja nende ettevalmistus. Hetkel õpib Tapa erikoolis 38 õpilast ja töötajaid on 58, see tähendab iga õpilase kohta on 1,5 töötajat.

Teiseks: "On teada, et erikooli järelevalvetöötaja palk on kordades väiksem kui vanglas noorte üksuses töötava valvuri brutopalk. Ka Te ei leia, et erikoolide töötajad on selgelt alamakstud ning mil määral tuleks Teie hinnangul palku kasvatada?"

Mulle ei ole teada, et erikooli järelevalvetöötaja palk oleks kordades väiksem kui vanglas noorte üksuses töötava valvuri brutopalk. Vanglaametnike reaalset töötasu oskab kommenteerida justiitsminister. Mulle ei ole jäänud mulje, et ta leiaks, et nad ei ole alamakstud.

Kõik Eesti töötajad on alamakstud. Aga Justiitsministeeriumi veebilehe andmetel on need vahemikud võrreldavad erikoolide järelevalvetöötajate töötasudega. Vanglavalvuri töötasu sõltuvalt kvalifikatsioonist algab 490 eurost ning küünib 1300 euroni.

Ministeerium on erikoolidele eraldanud keskmiselt 800 eurot ühe järelevalvetöötaja ametikoha kohta kuus, mis on enam-vähem ka vanglaametnike või järelevalveametnike keskmine palk.

Seetõttu arvamus, just nagu oleks järelevalvetöötaja palk kordades väiksem kui vanglas noorte üksuses töötava valvuri brutopalk, ei pea paika.

Vastavad personalipoliitilised otsused, sealhulgas palgaotsused, teeb kooli direktor. Näiteks Kaagvere Erikoolis makstakse järelevalvetöötajatele 844 eurot kuus.

On siiski veel üks asjaolu, millele ma pean ka vajalikuks tähelepanu juhtida.

Oleme tasapisi liikunud selles suunas, et käitumis- ja psüühikahäiretega lastele ettenähtud koole ja nendes loodud eriõpitingimusi ei käsitletaks samal tasemel, samas retoorikas, samas võtmes, samas suhtes kui vanglat või noortevanglat.

Tegemist on põhimõttelise muudatusega selles lähenemises, mille me saime pärandiks endisest süsteemist, liikudes selles suunas, et tegemist on lastega, kes vajavad õppe- ja kasvatustöö eritingimusi ning need tingimused ei ole karistusliku eesmärgiga, vaid pigem toetava ja abistava eesmärgiga.

Loodan, head rahvasaadikud, et jagate seda seisukohta, mille me oleme järk-järgult püüdnud sõnastada nii hariduslike erivajadustega laste õppekontseptsioonis kui ka haridusministeeriumi poolt erikoolides teostatavas igapäevatöös.

Osaliselt vastab see ka kolmandale küsimusele: "Erikoolide töötajad on kurtnud, et neil puuduvad reaalsed karistusvõimalused ning seetõttu sõidavad õpilased nende korraldustest selgelt üle. Kuidas plaanite korrigeerida kasvatajate õigusi?"

Hea küsija, erikool ei ole karistusasutus, erikoolide kasutatavad võimalused on seadusandlusega sätestatud PGS-is ja alaealiste mõjutusvahendite seaduses, lisaks on andnud kohus õiguse laste teatud vabadusi koolis viibimise ajal piirata.

Vabaduste piiramise võimalus ongi oma olemuslikult karistusliku efektiga. Mil viisil on kool suutnud neid õigusi laste käitumise kujundamises kasutada, on kooli töökorralduse küsimus.

Meil on praktikaid, kus see toimib hästi, ja on kahjuks ka juhtumeid, kus kooli töökorraldus ei ole niisugusel tasemel, nagu me tahaksime seda näha.

Võrreldes tänasele erikoolile antud võimalusi mõjutada laste käitumist mis tahes teiste üldhariduskooli võimalustega on ilmne, et seaduses on täiesti proportsionaalselt antud erikoolidele lisavõimalusi. Kavandatud muudatustega seadusandluses (Haridus- ja Teadusministeeriumis on valminud laste õigusrikkumiste juhtumitesse sekkumise seaduse eelnõu) ning uute kavandatavate koolihoonetega paranevad võimalused ka iga lapse riskidest ja vajadustest lähtuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks, mis erinevalt praegusest olukorrast lubavad palju individuaalsemalt läheneda iga lapse vajadustele.

Neljandaks. "Erikoolid töötavad olukorras, kus samade seinte vahel on koos nii 12-aastane väike vargapoiss kui 17-aastane staažikas kurjategija. Kas peate sellist kooseksisteerimist normaalseks ja selles probleemi ei näe? Kuidas on plaanis lahendada tekkinud olukord?"

Erikoolide õpilased on tõepoolest kuni 5-aastase vanusevahega noored. Suurem osa neist on aga 14–16-aastased ning 12- ja 17-aastaseid on erikoolides üksikuid.

Tapa Erikooli näitel on kooli 38 õpilasest alla 14-aastasi õpilasi koolis vaid 4.

Kool saab õpilasi vastavalt laste vanusele klassidesse või kasvatusrühmadesse jaotada ning tagada nende eraldatuse.

Kui erikool soovib avada eraldi kasvatusrühma või väikeklassi, piisab tal selle võimaluse saamiseks pidaja esindaja poole pöördumisest.

Kindlasti peab erikool õppe- ja kasvatustöö korraldamisel arvestama laste ealiste iseärasustega, aga lisaks tuleb kindlasti arvestada ka õpilaste riskitaset, keelt, sugu, määratud õppekava erisusi ja palju muid, nii sotsiaalseid, meditsiinilisi, psühholoogilisi kui ka hariduslikke erivajadusi.

Selliste erisustega arvestamine nõuab palju rohkem ressursse, võrreldes tavakooliga. Seetõttu ongi erikoolile eraldatud tegevuskulu õpilase kohta neli korda kõrgem kui teistes hariduslike erivajadustega laste koolides ja kuni kümme korda kõrgem kui tavakoolis, küündides 25 000 – 30 000 euroni aastas.

Uue HEV-kontseptsiooni järgi korraldatakse erikoolide võrk ümber, lähtuvalt laste käitumisriski tasemest.

Sarnase riskitasemega õpilased hakkavad õppima ja elama ühes hoonekompleksis, arvestamata laste sugu, olles samas eraldi teistest rühmadest.

Paraku tuleb tõdeda, et praegused õppehooned ei toeta õppe- ja kasvatustööd nendest printsiipidest lähtudes sel määral, nagu me näha tahaksime.

Seepärast on ministeerium alustanud erikoolide hoonete renoveerimistoimingutega. Tapa koolihoone ehitushange on välja kuulutatud, veebruari-märtsi jooksul kuulutatakse välja ka Kaagvere ja Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli koolihoonete ehitushanked. Hiljemalt 2015. aasta septembriks on kõik kolm kooli uuendatud.

Head kolleegid! Päris pikkade aastate jooksul on nendes koolides ja nendega lastega seoses kuhjunud lubamata hulk probleeme. Seepärast ma loodan väga, et teil jätkub kannatust aidata kaasa nendele meetmetele, mis me oleme viimaste aastate jooksul Haridus- ja Teadusministeeriumis käivitanud selleks, et paremini hoolitseda ka nende laste hariduslike vajaduste eest.

Nagu juba öeldud, kavandatud on uued õppehooned, ümberkorraldamisel on koolide juhtimine, ühendades nad ühise administratsiooni alla, mis võimaldab paindlikumalt reageerida eriolukordadele, vahetada kogemusi, töötajaid, vajadusel ka õpilasi, suunates neid sinna, kus nende arenguks ja õpinguteks on parimad tingimused.

Vähetähtis ei ole ka see, et hariduslike erivajadustega laste õppekontseptsioon on lõpuks koostatud ja selle alusel on võimalik süsteemsemalt neid probleeme lahendada. Viimasena osutaksin ka muudatustele seadusandluses, mis karistusliku suunitlusega lähenemisest läheb üle toetava suunitlusega lähenemisele ja mille aluseks on ette valmistatud laste õigusrikkumisjuhtumistesse sekkumise seaduse eelnõu, mis, ma loodan, veel enne suurt suve teie laudadele jõuab.

Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra minister! Alustame küsimustega. Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud minister! Haridus- ja Teadusministeerium on valmistanud 2011. aasta juunist ette täiesti uut seadust ja süsteemi alaealiste erikohtlemiseks, mis saadeti möödunud aastal kooskõlastusringile.

Nagu te juba ütlesite, see on lapse õigusrikkumisjuhtumisse sekkumise seaduse eelnõu. Kuna see polnud aga isegi kõige olulisemate partneritega läbi räägitud, siis seda pole tänaseni kooskõlastatud.

Küsimus ongi selles, kas te olete kindel, et see ikkagi kooskõlastatakse ja ka partneritega enne läbi räägitakse. Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Hea küsija! Seda etteheidet, et seda partneritega läbi räägitud ei olnud, ma küll kuidagi omaks võtta ei taha.

Pigem oli räägitud liiga palju ja liiga kaua. Võib-olla oleks neid läbirääkimisi saanud intensiivsemalt ja efektiivsemalt toimetada.

Aga peamine probleem selle konkreetse seadusega on mõned, ütleme, üldisemat plaani eriarvamused Sotsiaalministeeriumiga, mis puudutab seda, kas antud seadust, laste õigusrikkumise juhtumisse sekkumise seadust mitte käsitleda ja menetleda lastekaitse seaduse raamides, nii nagu see ideoloogia ette näeb ehk õigusrikkumistesse sekkumine ei peaks olema mitte karistava iseloomuga, vaid lihtsalt osa lastekaitsetegevusest. Niisugune üldpoliitiline arutelu on pooleli.

Aga ma olen selles mõttes optimistlik, et ma ei näe täna väga suuri sisulisi takistusi selle seaduseelnõu valitsuses vastuvõtmisel või, ütleme, valitsuses selle seaduse Riigikokku suunamisel veel enne suurt suve.

Nii et usun, et te saate seda ka siin Riigikogus paremaks teha, võrreldes selle olukorraga, mis kuju ta valitsuses on saanud.

Aga ma väga loodan, et see muutus, mida me tegelikult hädasti vajame, karistuskesksest ja repressiivsest lähenemisest niisugusele toetavale lähenemisele, et see põhimõte saab nii seaduses kui ka igapäevases praktikas jälgitud.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Urbo Vaarmann!

Urbo Vaarmann
Aitäh! Lugupeetud minister! Ma siiski tuleksin sellesama seaduse juurde tagasi, millest on väga pikka aega räägitud.

Tänaseks on viinud see olukorda, kus osa koolitöötajaid on saanud kriminaalsüüdistuse.

Ma saan aru, et siiski me ei mõtle, mida edasi teha, vaid eitame olukorda. Kas ei teki natuke koomiline olukord?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Ma väga vabandan, aga ega ma küsimusest aru küll ei saanud. Koomikat ma selles olukorras kuidagi ei näe.

Kui teie arvate, et selle üle oleks põhjust naerda, siis ma ei oska seda kuidagi kommenteerida.

Mis puutub Tapa Erikoolis toimunut ja jätkuvalt toimuvat, siis ma osutasin sellele, et ma ei arva, et siin oleks mõistlik pühendada sellele niisugust ülemäärast politiseeritud tähelepanu või pidada olukorda koomiliseks.

Pigem tuleks nendele ekspertidele ja kolleegidele, kes nende probleemide lahendamisega täna ametis on, anda võimalus nende probleemidega edasi minna.

Meil tuleb teha oma töö, seaduseelnõu on ette valmistatud, ju ta jõuab valitsusest Riigikokku.

Nagu öeldud, naermisväärset ei ole siin midagi, tegemist on tõsise probleemiga ja kahetsusväärselt aastaid lahendamata probleemiga.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea minister! Selge on see, et tänasest küsimuste-vastuste voorust ei saanud ei meie palju informatsiooni ja kahjuks ei saanud ka need, kes tänasest arutelust lootsid mingitki vastust saada.

Mis on siis need ministeeriumi üks, kaks, kolm konkreetset sammu, välja arvatud sisejuurdlus, välja arvatud kooli juhtkonna süüdistamine, mis on need asjad, kus riik tuleb tegelikult reaalselt olemasoleva probleemi lahendamiseks appi ja püüab leida koos lahendusi?

See, et te ütlete, et see on politiseeritud või ühiskond ebatervet tähelepanu pöörab, on üks lähenemine. Ärme räägi sellest.

Tuleb järgmine skandaal, nii nagu oli Kaagveres, tegelikult midagi peale seda ei juhtunud, oli Nõmme ajutises varjupaigas, mitte midagi tegelikult reaalset riigi lähenemises ei muutunud. Täna oleme Tapal. Millised on need konkreetsed sammud?

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Hea küsija! Lugesin ka teie pressiteadet ja see tegi mind lihtsalt kurvaks.

Sellest kiirgub soovimatust konstruktiivselt probleemidele läheneda.

Kui teie jaoks need sammud, mis on astutud kontseptuaalsel tasemel, seadusandluse tasemel, kooli õppekeskkonna muutmise tasemel, täiendavate spetsialistide suunamisel operatiivselt selle kooli tegevuse toetamiseks, täiendavate vahendite eraldamiseks vastavalt vajadusele, kooli juhtimise tugevdamisele, kui need teie jaoks ei ole piisavad, siis mul jääb üle küsida, mis on piisav.

Selle ma tahaksin ka põhimõtteliselt ümber lükata, ma tsiteerin: "Kindlasti loodame ministrilt kuulda konkreetsete ja sisuliste sammude kohta, mida valitsus antud küsimuses astuma hakkab, selle asemel et kuulda järjekordselt sisutühja kooli süüdistamist."

Kes on süüdistanud kooli ja milles on kooli süüdistatud, jääb minule arusaamatuks. Jäägu see küsija ja selle teema politiseerija südametunnistusele, kuidas see kõik mõjub nii koolikollektiivile kui ka nendele õpilastele, kes seal õpivad. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite õigesti, et selliseid teemasid ei tohi nagu poliitilise tähelepanu alla siduda ja siin ei tohigi poliitikat teha.

Siin tuleb pigem kaasa tunda kõikidele nendele, kes seal koolis viibivad ja kes nende õpilastega töötavad.

Täna vestlusest jäi justkui arusaam, et riik alles kavatseb midagi hakata tegema, seadust looma, mis ilmub võib-olla enne suurt suve, tehakse koolis ümberkorraldusi ehituslikult jne.

Kas te ei arva, et tegelikult võiks juba ministeerium kiiremas korras sinna appi minna, kas siis rahaliselt, täiendava tööjõuga, midagi luua, mis kergendaks kogu seda olukorda seal koolis?

On ju olemas Vabariigi Valitsuse reserv jne, mis annaks ka võimalusi, et kiirendada kooli olukorra parandamist. Aitäh!

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Hea küsija! Kõik teie nimetatud sammud on juba astutud.

Ma olen ise seal kohapeal käinud, praktiliselt iga päev on seal kohal ministeeriumi ja teiste koolide spetsialistid, et sellele olukorrale lahendust leida. Ma arvan, et te lihtsalt murrate üleliigse jõuga täiesti avatud uksest sisse.

Kõik need sammud on juba ammu astutud, said astutud viivitamatult pärast probleemide ilmnemist.

Ma arvan, et võtame seda olukorda rahulikult, nagu juba öeldud, anname võimaluse spetsialistidele töötada. Vaevalt et politiseeritud debatt seda olukorda parandab, pigem halvendab seda keskkonda, mida need inimesed tööks vajavad.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu veel kord, lugupeetud haridus- ja teadusminister! Avan läbirääkimised ning palun kõnepulti kolleeg Mailis Repsi.

Mailis Reps
Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head kolleegid! See on küll huvitav lähenemine, et kui Riigikogu vormis on pöörata ühele või teisele küsimusele tähelepanu, mis mitte niivõrd üldsust ei eruta, vaid teeb muret väga selgelt mitte ainult sellele koolikollektiivile, vaid täna raskete noortega tegelevatele spetsialistidele, nimetab minister seda poliitiliseks debatiks.

Heakene küll, ma ei usu, et kõik need meediaväljaanded, ajakirjanikud, erikoolis töötavad kasvatajad ja eelmisel nädalal Justiitsministeeriumis arutelu juures üsna krõbeda sõna kaasa öelnud prokuratuuri või politsei esindajad oleksid kõik politiseeritud selles mõttes, mida härra Aaviksoo silmas pidas.

Küsimus on tõepoolest teemaga, mida on kümme aastat veeretatud kui kuuma kartulit.

Täna järjekordselt tulla välja väitega, et on olemas mingi uus eelnõu, mis väidetavalt jõuab meile siia suvel ja peale selle saavad kõik küsimused lahenduse, ma kardan, et selle taha järjekordse küsimuse lükkamine ei ole see, mida täna tahavad mitte ainult Tapa Erikooli ja Kaagvere Erikooli õpetajad ja kasvatajad, vaid seda tahavad teada ka need inimesed, kes töötavad täna alaealiste asjade komisjonis, töötavad politseis noortega, töötavad juurdlustes noortega ja ka need koolid, täiesti tavalised koolid, kes on täna silmitsi olukorraga, kus süsteem, mis mõned aastad tagasi veel üsna, võib-olla aeg-ajalt lünklikult, kuid siiski toimis, ei ole peale kontseptsiooni mitte millegagi asendatud.

Üks pole lõpetatud ja teine kahjuks kaugeltki ei ole alanud.

Mis siis täna on puudu? Üks asi on loomulikult see, et koolis ei ole tingimusi.

Teiseks on väga selgelt probleem, et kui me räägime õiguspõhisest lähenemisest noortele, kes on tihti teinud ära tiiru vanglas või kellel on mitmekordne vanglakogemus, ja siis rääkida, et seel kasvataja, kes on öövalves, on sellega lapse või noore õigusi rikkunud, kui ta paneb selle noore üksinda rahunema või teatud juhtudel, kui on sõltuvusega noor, siis saadab ta eraldi akendeta ruumi ja selle peale saab juurdluse iseenda vastu.

Siis võib tekkida kaks korda küsimus, mis motiveerib neid inimesi selles koolis töötama.

Selge on see, et me võime rääkida ja vaielda siin, olgu see poliitiliselt või sisulisel tasandil, kas tegemist on õigustega või karistusega.

Tegemist on asutusega, mis täna on alternatiiviks selle asemel, et see noor inimene väga tihti ei oleks päriselt vanglas või eeluurimisvanglas, vaid ta on erikoolis ja lisaks sellele, et ta on ühiskonnast vabaduse mõttes eraldatud, on tal võimalus, õigus ja tõepoolest tugi ka õppimiseks.

Meil on väga hea meel ühiskonnas avastada, et neid noori on vähem kui 100, kui võtta tüdrukud ja poisid kokku.

Kui sinna juurde võtta eeluurimise all olevad noored, keda on kümmekond, mõned vanglanoored juurde, siis me räägime siiski ühiskonnas väga väikesest osast noortest.

Kui me ka siin peale kemplemise ühtegi konkreetset lähenemist ei näe, kooli sisejuurdluse süüdistamise asemel tuleks tõepoolest minna sisulisele toele ja saata abiväge, et seal oleks kedagi kõige raskematele noortele, vanglakogemustega noortele kedagi ööseks nn öörežiimile valvesse saata ja lubada sellel kollektiivil tõepoolest normaalne suhtlus ka spetsialistidega väljastpoolt, siis kindlasti oleme sammukese juba edasi astunud.

Tõepoolest, tegemist ei ole vanglaga, tegemist on erikooliga, kuid mitte ka tavakooliga. Siin õpetajad ja kasvatajad vajavad ka erituge. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Aitäh, kolleeg Mailis Reps! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.