Fosforiidist emotsioonideta

, TTÜ ­emeriit­professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enno ­Reinsalu, TTÜ ­emeriit­professor
Enno ­Reinsalu, TTÜ ­emeriit­professor Foto: Erakogu

Eesti fosforiiti ja sellega seotud fosforiidisõda on peetud mõnikord isegi alusepanijaks meie taasiseseisvumisele. Nii see oli ja samas ei olnud ka. Kuidas aga peaks selle emotsioone tekitava maavara suhtes edasi käituma?

Eesti maapõues on fosfaatse liivakivi mahukad lasundid. See kivim, tuntud ka kui fosforiit, ei ole praegu majanduslikus mõttes maavara – pole registris arvel kui aktiivne ehk kaevandamisväärne varu. Fosforiit on passiivne kahel põhjusel: kaevandamise tasuvus ei ole tõestatud ja kaevandamisel on oluline keskkonnamõju.

Ent passiivse maavara võib ja saab muuta aktiivseks. See on mõistlik siis, kui mineraaltoorme hind tõuseb ja kui leidub uusi ning paremaid viise kaevandamiseks ja kaevise töötlemiseks. Ja loomulikult ka siis, kui saab tõestatud, et kaevandamise keskkonnamõju püsib talutavates piirides.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles