Matsid kullahunniku otsas

, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Aare
Juhan Aare Foto: Meelis Meilbaum

Volikogu esimehelt võeti käest tema võimu sümbol – puidust haamer. See pandi vallavanema kabinetis oleva kapi otsa. Paremaid aegu või uut volikogu esimeest ootama.


Tormilised sündmused hakkasid arenema neljapäeva hommikul kell üheksa vallavanema tillukeses kabinetis, kus ühel ruutmeetril seisis vähemalt neli inimest. Paljud kiiresti kasvavas hapnikupuuduses vaevlejad olid Põlula kooli õpilased. Õpetajad olid otsustanud, et seekord toimub ühiskonnaõpetuse tund vallavolikogu istungil, kus noored saaksid oma silmaga näha, kuidas koduvalda juhitakse.

Kuigi volikogu esimees teadis, et istungile on tulemas vähemalt 50–60 kohalikku, ajakirjanikud ja Põlula kooli õpilased, otsustas esimees korraldada istungi siiski vallavanem Virgo Koppeli kabinetis. Seal aga pole piisavalt ruumi isegi üheksa volikogu liikme jaoks.

Need, kes tuppa ei mahtunud, looklesid pika rivina mööda koridori, ülejäänud huvilised seisid vallamaja ees ja lugesid tekste hoone esist kaunistanud plakatitelt. Üks neist kuulutas “Ei Lippasaare ja VKG hea tahte projektile”. Pärast seda, kui volikogu esimehe Arno Lippasaare haamer kapi otsa tõsteti, tundus, et nüüd väljub olukord täielikult kontrolli alt.

Õnneks oli kohal Lääne-Virus kõrgelt hinnatud omavalitsusjuht, Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev. Tema sõnavõtt mõjus kainestavalt ka Rägavere vallavolikogu esimehele Arnu Lippasaarele. Pooletunnise pingeid tekitanud arutelu ajal jõuti istung ka katkestada ja teadmata ajaks edasi lükata, ent lõpuks otsustati istung pidada siiski rahvamaja suures saalis. Rägavere vallavolikogu jätkas tööd kell 9.45 rahvamajas, kuhu kogunes saalitäis valla ja kaugemagi kandi elanikke.

On teada, et VKG fosforiidiprojekti juht Kalev Kallemets on teinud panuse Siim Kallasele. Kui Kallasest peaks saama järgmine Eesti peaminister, siis oleks muidugi suur jama majas. Väidetavalt on just tema üks neid Brüsseli võimukoridoride mängureid, kellele on tehtud ülesandeks suruda läbi VKG (ja firma taustajõudude) kavandatav fosforiidiprogramm.

Esimese fosforiidisõja ajal töötas Kallas kompartei hääletoruks olnud ajalehe Rahva Hääl peatoimetaja asetäitjana. 1987. a talvel-kevadel said selles ajalehes sõna ­ainult Bruno Sauli valitsuse poolt heaks kiidetud fosforiidikaevandamise propagandistid. Ainus päevaleht, mille veergudel fosforiidisõda pidada sai, oli Noorte Hääl. Muide, esimese fosforiidisõja aegseid artikleid saate lugeda videoportaalis www.intv.ee.

Riigikogu tasandil käivad VKG fosforiidiprogrammi käivitamiseks ettevalmistused mäetööstusettevõtete toetusrühma raames. Muide, toetusrühma liige on ka majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. Toetusrühma juhtiv Lembit Kaljuvee sõnastas tänavuse aasta ühe põhiteema järgmiselt: uurida, missugused võiksid olla fosforiitide kaevandamise sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Järgmise suure eesmärgina püütakse saavutada seda, et europarlamenti ja riigikogusse valitakse “õiged” inimesed. Riigikogu koosseisust sõltub omakorda, missugune on järgmine valitsuskoalitsioon ja kes on keskkonnaminister.

Kui 2015. a kevadel tekkiv valitsuskoalitsioon peaks peaministri ametit pakkuma näiteks Siim Kallasele, siis võib suure tõenäosusega ennustada, et keskkonnaministriks saab inimene, kes võtab fosforiidiküsimuses samasuguse positsiooni nagu IRLi mees Marko Pomerants – tuleb puurida. Puurida tuleb aga selleks, et mingi aja möödudes kaevandada.

Hiljuti toimunud kuluaarivestlustes on IRLi esimees Urmas Reinsalu andnud selgelt mõista, et uute puuraukude tegemine Lääne-Viru fosforiidimaardlas oleks igati mõistlik tegu. VKG esindajad on käinud korduvalt moosimas ka minister Juhan Partsi.

Üks Eesti poliitilise eliidi tippu kuuluv inimene käratas hiljaaegu Toompeal südametäiega, et kuradi matsid, istuvad seal oma kolme külaga kullahunniku otsas ja keeravad tuksi kogu mängu.

Äripäeva toimetaja-analüütik Romet Kreek arvab (14.02.14), et Eesti fosforiit on kullaauk. Viidates VKG fosforiidiprojekti juhi Kallemetsa arvutustele, on Eestis üle kahe miljardi tonni fosforiiti, kus P2O5 sisaldus on üle 15%. Kreek kirjutab, et 500 miljoni eurose investeeringuga saaks rajada tööstuse viie miljoni tonni fosforiidi töötlemiseks, tekiks 1500 töökohta ning 100 miljonit ­eurot riigitulu aastas. Autori arvates oleks kõike vaja selleks, et Eesti ja maailm saaks viljeleda nüüdisaegset põllumajandust.

Kahjuks ei huvita autorit need sajad miljonid eurod, mis viimase paarikümne aastaga on Lääne-Viru põllumajandusse investeeritud. Loodud on maailmatasemel teravilja ja piimatootmise ettevõtted, mille tegevus võiks kesta veel vähemalt 1000 aastat. Fosforiidi kaevandamine Pandivere kõrgustiku äärealadel tähendaks lühiajalist äriprojekti, mis võiks olla ülimalt kasulik VKG-le, temaga seotud rahajõmmidele ja rahvusvahelistele mänguritele.

Äripäeva ajakirjaniku pakutud 100 miljonit eurot aastas riigitulu on köömes võrreldes selle üüratu ja igavesti kestva kahjuga, mida fosforiidikaevanduse rajamine põhjustaks – kõrgtasemel põllumajanduse hääbumine, sellesse investeeritud sadade miljonite eurode tuulde lendamine, normaalse elukeskkonna hävimine, kaevanduse piirkonnast inimeste lahkumine … Juba praegu väheneb kiires tempos Ida-Virumaa elanikkond, ka Lääne-Virus on lahkujaid rohkem kui tulijaid.

Milles seisneb Toompea poliitilise eliidi ja kullahunniku otsas istuvate matside peamine erinevus? Rägavere valla põliselanikke lollideks matsideks pidava eliidi jaoks ei ole Eesti midagi muud kui äriprojekt, millest tuleb võtta maksimum. Maksimumi võtmisega on vaja tegeleda täna, praegu, kohe … Keegi ei tea, kui kaua kestab Euroopa Liit ja kui kaua on võimalik rahvusvahelistel turgudel müüa põlevkiviõli ja fosforiidi kontsentraati.

Matsid kullahunniku otsas andsid 13. veebruaril aga eliidile jõuliselt  pasunasse – Rägavere vallavolikogu ütles VKG fosforiidiprogrammi arendajatele kindla EI. Sellegipoolest on tegelikkus mõnevõrra keerulisem.

Vallavolikogu esimees Arnu Lippasaar pidas pärast volikogu istungit pika lohutusjutluse volikogu nendele liikmetele, kes juba mõnda aega oma unistustes fosforiidiõnne saabumist naudivad. Möödunud nädala lõpul andsid volikogu esimees ja vallavanem tugevat kriitikatuld Põlula kooli õpetajatele julguse eest tuua õpilased Rägavere vallavolikogu istungile.

Rägavere vallavolikogu liige, maaelu- ja arengukomisjoni esimees Raigo Rebane: “Rahvamaja saalis toimunud vallavolikogu istungil vastu võetud otsus mitte alustada läbirääkimisi Viru Keemia Grupp ASiga fosforiidi üldgeoloogilise uurimistöö hea tahte lepingu sõlmimiseks on nii Rägavere valla, Lääne-Virumaa kui kogu Eesti mastaabis märgilise tähendusega, kuna otsuse aluseks on tugev rahva vastuseis, kohalike ja üle­eestiliste organisatsioonide selgelt väljendatud seisukohad ning kogutud tuhanded allkirjad fosforiidi uuringute ja kaevanduste vastu.”

Tubli Rägavere, Sõmeru ja Vinni valla rahvas! Väga tubli! “Kullahunniku” otsas istuvad matsid tõestasid, et rahva tahe maksab ka teise fosforiidisõja lahinguväljadel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles