Vastukaja: Fosforiit ja talupojamõistus

Ida-Eestil on kaevuri kogemusi ja ta teab kaevandamise tegelikku hinda. Fosforiidiasjandust on väga põhjalikult uuritud. Rägavere valdki on puur­auke täis. Uurimine näitas selgelt, et fosforiidi kaevandamine hävitab Pandivere ja kogu Põhja-Eesti looduslikud veesüsteemid.

Juhan Aare pani omaaegsele uuringule ajakirjandusliku punkti. Kaevanduse rajamine Rägavere valda oleks väga suur rumalus, sest purustataks tuhandete aastatega tekkinud veesüsteemid. Kvaliteetne vesi muutub meie planeedil lähematel aastakümnetel kallimaks kui fosforiit. Viljakandev muld aga kallimaks kui kuld.

Kuid VKG arutleb teisiti. Ta usub, et saab fosforiidi kätte loodust rikkumata, ja seda peab tõestama uus, palju kirurgilisem puurimine-uurimine. Kui selles oleks veidigi siirust, siis see oleks lihtsalt ebaloogiline ja ajaks naerma ka kõige naiivsema inimese.

Võiks ju otsekoheselt arutleda järgnevalt. Kas fosforiit või vesi? Kui rahaliselt mõõta, mis maksab rohkem? Kahtlemata vesi! Või mida valida? Kas unikaalne looduskeskkond, mis Põhja-Eestis on veel olemas, või kaevandamine ja seejärel mahajäetud tühermaa.

Kui tahaksime viimast, siis kui palju me erineksime idiootidest? Kaevandamise pooldajad heidavad meile ette, et oleme ebaratsionaalsed. Meil tuleks eneselt küsida, kas me peaksime teadma oma rahakoti sisu. Hea, et meie riigis on veel talupojamõistusega keskkonnaministeerium eesotsas suurvaimse leediga.

See on seotud meie eneseväärikusega. Võiksime nagu anonüümsed geeniused silmakirjalike kompanjonidega ühe laua taga õhtusöögi ajal arutleda lollikspidavalt probleemidest ja raha paigutamisest haridusse, tööhõivesse, sotsiaalabisse, kust pudeneks igaühele ka jäätiseraha.

Nii palju püsiväärtuste ja inimlikkuse purunemist! Ahnus, mis poeb inimesse, on saatan! Me ei taha raha pärast haavata surmavalt oma unikaalset Põhja-Eestit.

Olgem siis humaansed!

Kunstnik Jüri Jürna