Ehkki keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis teada, et Eesti riigil pole plaanis lubada fosforiidi kaevandamist, jätkab reformierakondlane, Viru Keemia Grupi (VKG) fosforiidiprogrammi juht Kalev Kallemets jõulist propagandat Rägavere vallavolikogu liikmete seas.
VKG ja Rägavere valla vahelise sidemehena toimetab vallavolikogu esimees, juba kümmekond aastat sotside leeri kuuluv Arnu Lippasaar.
Kohtumise sissejuhatuseks teatas Lippasaar kategooriliselt, et fosforiidist ta rääkida ei taha. Miks? 19. detsembril 2013 toimunud Rägavere vallavolikogu istungil ütles volikogu esimees, et ta pole saanud sel teemal oma isiklikku arvamust kujundada, sest ei ole teada, missugune on selles küsimuses valitsuse seisukoht.
Vestluse arenedes juhtisin Lippasaare tähelepanu mõni päev varem keskkonnaministri meedia vahendusel teatavaks saanud seisukohale – riik ei kavatse lubada fosforiidi kaevandamist. Alljärgnevalt katkend meie jutuajamisest.
Arnu Lippassaar: “Ministri arvamus ei ole veel valitsuse arvamus. Ma ei taha seda teemat puudutada, sest minu jaoks ei ole asi selge.”
Juhan Aare: “Mis on selgusest puudu?”
Arnu Lippassaar: “Puudub riigi seisukoht.”
Juhan Aare: “Minister ju ütles 6. jaanuaril valitsuse nimel välja riigi seisukoha.”
Arnu Lippassaar: “Kes on öelnud, et see on valitsuse seisukoht?”
Juhan Aare: “Keskkonnaminister ütles selge sõnaga, et riigil pole plaanis kaaluda fosforiidi kaevandamise lubamist. Minister rääkis riigi, teisi sõnu valitsuse nimel.”
Arnu Lippassaar: “Ma ei tea, kas ministril on õigus esineda valitsuse nimel. Ma tahan majandusministri seisukohta ka.”
Juhan Aare: “Missuguse mulje on teile jätnud Viru Keemia Grupi tegevus Rägavere vallas? Kas te olete kohtunud VKG fosforiidiprojekti juhi Kalev Kallemetsaga?”
Arnu Lippassaar: “Ma kohtun paljude inimestega. VKG on äriühing ja tegutseb selle nimel, et oma äri edasi ajada.”
Juhan Aare: “VKG 29. novembri kirjast Rägavere vallavolikogule võib välja lugeda, et firma püüab valla elu suunata.”
Arnu Lippassaar: “Meil ei ole mõtet jahuda sel teemal. Enne intervjuud ma ütlesin, et ma ei taha sellel teemal rääkida.”
Arnu Lippasaar on pärit Ida-Virumaalt. Ta on õppinud Põlula koolis, Kiviõli I keskkoolis ja Tallinna kaubandustehnikumis. Ligi aasta kestsid õpingud ka Tallinna polütehnilises instituudis. Äritegevust alustas Arnu 1990ndate algul. Ta katsetas mitmel alal ja proovis kätt ka metsanduses. Metsaäris veidi kõrvetada saanud Lippasaar tuli poliitikasse kümmekond aastat tagasi. Volikogu esimehe toolile istus ta juba Rägavere vallavolikogu eelmise koosseisu viimasel aastal.
Arnu Lippasaar juhib valda, kust tema sõnul on viimasel ajal lahkunud 30–40 inimest aastas. Mõni aeg tagasi oli Rägavere vallas elanikke 950 ümber, praegu sadakond inimest vähem. Minemise põhjusteks on raskus leida sobivat tööd ja kartus, et äkki ühel päeval siiski tekib Rägavere valla territooriumile fosforiidikaevandus. Nii nagu paljudes maakohtades, on siingi üheks suuremaks tööandjaks vallavalitsus. Kõik soovijad aga vallamajja kahjuks ei mahu.
Küsimusele, kui palju on vallavalitsuses töötajaid, vastab Arnu Lippasaar: “Hea küsimus. Seda teab kõige paremini vallavanem.”
Arnu Lippasaar elab Rägavere vallas Nurkse külas. Seal kuulub volikogu esimehele majapidamine, kus mitme põlvkonna vältel on toimetanud tema isa ema poolsed esivanemad. Nii nagu paljud teised valla inimesed, peab ka Lippasaar maadlema suuri ebamugavusi põhjustavate veeprobleemidega. Talus on kaks kaevu.
Arnu Lippasaar tunnistab, et vanem kaev, millel sügavust 11 m, jäi kuivaks geoloogiliste uuringute tagajärjel. Uue, sügavama kaevu vesi on väga rauarohke. Sama on naabritel, lisaks kipub vesi haisema.
Arnu Lippasaar: “Aprillist kuni detsembrini on lubatud põldudele vedada sõnnikut ja muud põllurammu. See annab kohe tunda ka kaevus. Vesi hakkab tugevasti lõhnama. Pesemisel jääb halb lõhn ihu külge. Minu kaevu vett on soovitatud kasutada keedetult. Aga siis oleks terve tuba seda haisu täis.”
See kirjeldus on suurepärane näide selle kohta, kui tundlikud ja kergesti haavatavad on Pandivere kõrgustiku looduslikud veesüsteemid. Aastakümneid tagasi tehtud tuhandete puuraukude tõttu leidub kuivaks jäänud kaeve ka Kantkülas ja Rägavere valla teistes külades. Raske on isegi kujutleda, missugune looduskatastroof tabaks meid, kui Rägavere valda, Pandivere kõrgustiku servale, rajatakse maaalune fosforiidikaevandus.
Aastas nelja miljoni tonni fosforiidimaagi kättesaamiseks tuleks ju maa seest välja pumbata üüratu kogus vett. Teadlaste arvates kaoks kaevudest vesi viiekümne kilomeetri raadiuses. Oluliselt halveneks põldude ja metsamaade veerežiim. Tingituna niiskuse vähesusest langeks põldude saagikus, metsas aeglustuks puude kasv jne. Mullu oktoobris tormas Arnu Lippasaar valimisvõitlusse loosungiga “Ei keskkonnavaenulikele kaevandustele!”. Huvitav, missuguse loosungiga läheks VKG fosforiidi sidemees valimisvõitlusesse täna?
Hoolimata kõikvõimalikest ohu märkidest pidavat Rägavere vallas käima kujuteldava raha usin jagamine. Kohalikud teavad rääkida, et sisse
on seatud kuum liin volikogu esimehe, vallavanema ja VKG esindajate vahel.
10. jaanuaril lindistatud intervjuu lõpusekunditel ütles Arnu Lippasaar, et pane nüüd diktofon kinni ja räägime asjast ka. Nägin mehe silmis küsimust, et mis saab minust, kui volikogu ei võta vastu VKG-le sobivat otsust.
Asjast rääkimine tähendas seda, et Arnu arvates ajavad reformierakond ja valitsus kahepalgelist poliitikat. Keskkonnaministri suu läbi tehakse avalikkusele teatavaks, et valitsus ei kavatse fosforiidi kaevandamist lubada.
Samal ajal annavad reformierakond ja valitsus VKG esindajatele fosforiidi teemaga jätkamiseks julgustavaid signaale.
Mees selgitas, et tal on väga raske isiklikku seisukohta kujundada, sest tal ei ole teada valitsuse positsioon. Keskkonnaministri meedia vahendusel öeldud sõnadel ei ole tema jaoks erilist tähtsust, kuna see olevat kõigest ühe ametniku arvamus.
Valitsuse seisukohta aga laual ei ole. Millegipärast pole volikogu esimehe silmis kuigi olulised ka need tuhanded allkirjad, mis VKG fosforiidiprojekti tõrjumiseks on kogutud.
Igor Gräzin: “Reformierakonnal ja valitsusel pole kaevandamise salaplaani!”
Riigikogu reformierakonna fraktsiooni liige, õiguskomisjoni kuuluv Igor Gräzin, kes esimese fosforiidisõja ajal tuli mõttele võtta luubi alla liiduvabariigi suveräänsus, kommenteeris nii: “Reformierakonna peasekretäri ja peaministri nõuniku volitusel ja üleüldse – kogu erakonna nimel kinnitan, et reformierakonnal ja vabariigi valitsusel ei ole mitte mingisugust fosforiidikaevandamise salaplaani, mida aetaks üldsuse eest varjatult reformierakonda kuuluva Kalev Kallemetsa vahendusel. Ja reformierakonna seisukoht, mille esitas keskkonnaminister, on ikka nii ametlik, kui olla saab. Kui peaks juhtuma uskumatu, et Kalev Kallemets jätkab fosforiidikaevandamise propagandat reformierakonna sildi all, siis heidetakse ta erakonna maine kahjustamise ja erakonna poliitikale vastutöötamise pärast erakonnast välja.”
Gräzin lisab: “Reformierakonna ja vabariigi valitsuse kindel seisukoht fosforiidiküsimuses on järgmine. Esiteks, fosforiidi kaevandamine Lääne-Virumaal ei ole lubatav eeskätt ülikõrge keskkonnariski tõttu. Ja üldse oleks see rumalus, see rikuks ära ka muud ressursid (muu hulgas aina kallinevad veevarud).
Teiseks, üldgeoloogiliste uuringute tegemine ja uute puuraukude rajamine pole vajalik, sest kogutud info on ärakeelamiseks piisav.
Ja kolmandaks, seda juba isiklikult ja juristina: mõne augu puurimine võiks VKG-le tekitada petliku mulje, nagu oleks teatud tingimustel – näiteks fosforiidi ülikõrge kvaliteet – siiski võimalik Rägavere vallas fosforiiti kaevandada. Rumalus. Seda kaevandamist ei tule mistahes aukudest saadavate mistahes tulemuste korral. Punkt. Murphy seadus ütleb, et kui teie tegevus uriini proovi positiivse ja negatiivse tulemuse korral on üks ja seesama, siis pole mõtet proovi viima hakatagi.”
Igor Gräzin lisas, et kui keegi soovib oma teadmisi Eesti maapõues leiduvate fosforiitide teemal täiendada, siis üks selleks sobiv koht on ka Stenbocki maja. Siin leidub fosforiiditeemalisi materjale mitmel riiulil. Häid arhiive peaks olema ka Sillamäel ja punalipulise laevastiku peastaabi geoloogiavalitsuses Peterburis.
Ja veel. Midagi peaks leiduma Saksamaalgi, kuhu fosforiite veeti välja Teise maailmasõja aegu. Peaminister Andrus Ansipi nõuniku sõnul võiks uute puuraukude rajamise teema juurde tagasi tulla mitte varem kui järgmise sajandi algul.
Gräzin kinnitab, et on teadmiste arendamise poolt, ainult et praegusel juhul ei muuda nad praktikas midagi. Seepärast lugegem raamatuid ja ärgem mingem õue … Lisaks öeldule tuletagem meelde, et tänaseni on jõus esimese fosforiidisõja lõpul vastu võetud Eesti ülemnõukogu otsus (6. detsember 1988) – mitte lubada fosforiidimaardlate kasutuselevõtmist Kirde-Eestis, kuna sellega kaasnevad pöördumatud negatiivsed muutused Kirde-Eesti ökoloogilises seisundis.
Mis saab edasi?
Volikogu esimees ja vallavanem käituksid ülimalt vastutustundetult, kui nad jätkaksid kohaliku rahva fosforiidilõksu meelitamist ja illusioonide loomist, et fosforiidi kaevandamine tooks Rägavere valla rahvale raha ja rõõmu. Valitsuse seisukoht on selge ja ühemõtteline – täiendavad uuringud pole vajalikud ja fosforiidi kaevandamine ei ole lubatav.
Valitsuse seisukohast lähtudes tuleks astuda samme ka selles suunas, et likvideerida maapõueseadusest tulenevad piirangud fosforiidimaardlate piirkonnas. Kehtivad piirangud pärsivad ettevõtlust, ostu- ja müügitehinguid, takistavad uute maakodude rajamist või seniste laiendamist.
Samal ajal tuleks jätkata jõupingutusi niisuguse olukorra kujundamiseks, et mistahes riigikogu koosseis ja mistahes valitsuskoalitsioon ei saaks mingil hetkel Virumaa fosforiitide järele kätt sirutada. Riigieelarve tulupoole suurendamiseks on fosforiidi kaevandamisele ja töötlemisele olemas arvestatav ja sajandeid toimiv alternatiiv. Tutvustame seda lähiajal.
Toimetuselt:
Eilses Virumaa Teatajas kinnitas VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa, et saab Rägavere valla elanike murest ja hirmudest aru ning ei soovi kaevandamise plaaniga kiirustada. Ta kinnitas, et on võetud suund rääkida kõigest avalikult.