Avalik pöördumine: Fosforiidist saadav tulu ei kaalu üles tekitatavat kahju

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rägavere vallavolikogule ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule

On Virumaa virulaste hoida.

On Virumaa virulaste kaitsta.

On Viru laste Virumaa see.

Sulle, kodu, laulame.

Need õpetaja Tiina Kippeli loodud laulusõnad meelel ja huulil astusime ühiselt vastu võõra võimu kavatsusele rajada Virumaale fosforiidikaevandused. Fosforiidisõjaks nimetatud rahvaalgatus sai edasiste sündmuste ja arengute ajendiks.

1986. aastal loodud Rakvere fosforiidimaardla evitamise ekspertkomisjon jõudis järeldusele, et kaevanduse rajamine võib viia rasketele tagajärgedele looduskeskkonna seisundis ja sotsiaalmajanduslikus olukorras.

5. märtsil 1988 kinnitati valitsuse otsusega uurimistööde programm, mille alusel teadus- ja projekteerimisorganisatsioonid viisid läbi täiendavaid uurimusi Rakvere fosforiidimaardla evitamisega seotud probleemide kompleksis ja püüdsid tõepärasemalt prognoosida ökoloogilist ja sotsiaalmajanduslikku mõju.

Komisjon jõudis järeldustele:

1. Rakvere fosforiidimaardlat (ligikaudu 1000 km2) iseloomustavad keerukad geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused. Maardla paikneb Pandivere kõrgustikul, mida iseloomustab kõrge sademevete infiltratsioon ja põhjavete nõrk kaitstus. Siin moodustub suur osa Põhja-Eesti mageveevarudest ja üle 15% Eesti jõgede äravoolust. Siit saavad alguse Pärnu, Jägala, Pedja, Põltsamaa, Valgejõgi, Kunda, Selja ja Loobu jõgi.

2. Põhjaveetaseme suur alanemine ja depressioonilehtri moodustumine, mille tagajärjel läheb umbes 500 km2 territooriumil rivist välja siluri-ordoviitsiumi veeladestul põhinev veevarustussüsteem. Kuiveneb ordoviitsiumi-kambriumi veeladestu, mille tagajärjel väheneb veevarustus 50 km raadiuses. Samuti väheneb kambriumi-vendi veeladestu toitumus.

3. Maapinna deformeerumine, veerežiimi muutumine pinnases, senise kõrgväärtusliku põllumajandusmaa ja loodusliku maastiku pöördumatu muutumine.

Komisjoni otsus – ökoloogiliselt ohutu ja majanduslikult efektiivne võimalus Rakvere fosforiidimaardla evitamiseks puudub.

Kaitsmaks Eesti tähtsamat põhja- ja pinnavee moodustumisala tööstuse, põllumajanduse ja muu majandustegevuse kahjulike tagajärgede eest moodustati 13. detsembril 1988 Pandivere riiklik veekaitseala.

Sõmeru vallavolikogu on seisukohal, et 25 aasta jooksul ei ole Virumaa geoloogias ja hüdrogeoloogias olulisi muutusi toimunud ning täiendavaid fosforiidiuuringuid teostada ei ole otstarbekas.

Maaaluse fosforiidikaevanduse rajamine Pandivere kõrgustikule (Rakvere maardla) ja avakaevanduse rajamine Toolse maardlale on lubamatu.

Seisukoha kujundamisel oleme lähtunud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse eitavast seisukohast, et “fosforiit ei ole Eestis kaevandatav”.

Fosforiidi kaevandamine toob kaasa olulised keskkonnamõjud. Riik on seisukohal, et kaevandatud fosforiidist saadav tulu ei kaalu üles keskkonnale ja ühiskonnale tekitatavat kahju.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et Viru Keemia Grupp ASi kavandatavad tegevused ei mõjuta ainult Rägavere valla elukeskkonda, vaid kogu Lääne-Virumaa tulevikku.

Teeme Rägavere vallavolikogule ettepaneku mitte alustada läbirääkimisi Viru Keemia Grupp ASiga koostöölepete sõlmimiseks.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidult palume kindlat seisukohta fosforiidiuuringute läbiviimise ja võimaliku kaevandamise kohta.

Lugupidamisega

Maido Nõlvak, Sõmeru volikogu esimees

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles