Battle of Est oli peaaegu algusest lõpuni üks võrratu tantsusõu, mille tipphetked kasvasid üksteisest välja. Kohati demonstreerisid võistlejad osavust, mis pani ahetama, silmi pööritama ja vaimustusest jalgu trampima ning vilistama. Foto: Sille Annuk/Postimees

Kui me laupäeva pärastlõunal Tartus Vanemuise kontserdimajja jõudsime, oli hoone õhevil ja ootusärevaid breigihuvilisi täis.

Pärast natukest ringiuitamist ja tuttavate nägude otsimist tervitasid meid lavalt õhtujuhid Wako (Submission) ning Lowry (Soul Militia), kes palusid, et me viisakalt ennast saali veaks ning valmistuks vaatama aasta kõige breigimat tantsuetendust.

ALGUSES OLI HIPHOP

Ürituse avas tantsuklubi Semiir hiphopi kavaga, mis pani terve saali rõkkavalt kaasa elama ning viis meid kõiki (neid, kes veel ei olnud) hiphopi lainele.

Kes veel ei tea, siis Semiir on Kuressaare tantsukool, kus saab õppida paljusid tantsustiile, kuid populaarseim nii õpilaste kui ka õpetajate seas on hiphopistiil. Semiir on aastate jooksul koju toonud mitu esikohavõitu, sealhulgas ka tiitlid nagu Balticum Best Hip-Hop Team 2006 ja IDO Euroopa Meistrid 2006.

Hiljem saame tuttavaks kohtunikega, need on Alex (Gang Breakers) Lätist, Show Time (Final Fusion) Luksemburgist ning Wild Cat (Freestyle Phanatic) Taanist, ning võisime hakata breigivõistlust nautima, sest algab esimene raund, kus vastasteks Camelot (Läti) ning Eesti oma Unexcelled.

Esimese battle’i ajal ei näe me midagi erilist, küll aga rõõmustas teises tantsulahingus Fantastic Armada (Prantsusmaa), nende sõbralikkus ja esinemine, lai naeratus näol. Nende vastasteks oli Soome meeskond nimega Studio9, kes seitsmeminutilise battle’i lõpuks soojenesid üles ning olid Fantastic Armadale väärilised vastased.

Kolmandal setil teenis Sleepwalk (Eesti) publiku ülevoolavad ovatsioonid suurepärase sõu ja meisterlikkusega, jättes tagaplaanile oma vastasmeeskonna, Ultimate Desperados (Rootsi).

HISPAANIA VÕIDAB VENEMAA

Neljas sett - BMT (Venemaa) versus Arcopom (Hispaania). Hispaania võidukäik algab.

Kogu setiks ette nähtud seitsme minuti jooksul okupeeris Hispaania tantsupõranda ning türanniseeris Venemaa tantsijaid, laskmata neil peaaegu üldse tantsida. Hispaania pakkus meeldejääva etenduse huumori ja flamenkorütmidega, pannes publiku karjudes kaasa elama.

Venemaa vastas omalt poolt külma ülbe feelingu ja puhtvenelasliku (vägivaldse) suhtumisega.

Jäi veel vaadata Bruxel-Air (Belgia) versus Invisible Soul (Leedu), kus belglased olid kerge vaevaga Leedust üle oma isikupärase stiili ja meisterlikkusega.

Siis jõudiski kätte õhtu üks oodatumaid hetki - lavale astus esimest korda õhtu jooksul Submission (Eesti, eelmise aasta Battle of Esti võitja). Ja rahvas läks hulluks! Rahvas läks hulluks, ütlen ma ja seda täpselt ka mõtlen.

Sellist sõud ja feelingut polnud me veel selle õhtu jooksul näinud! Submissioni ülekaal Skefolti (Läti) üle oli 100% kindel ning mitte kellelgi ei tekkinud hetkekski selles kahtlust.

ELECTRIC BOOGIE

Enne poolfinaale peeti electric boogie võistlus. Teadmatutele nii palju, et electric boogie on funky tänavatantsustiil, kus tantsitakse robotlike liigutustega ning see sai alguse 1971. aasta tantsutrupist Electric Boogaloos, mis seda stiili viljeles. Nüüdseks on electric boogiest saanud ülemaailmselt kuulus ja laialt viljeldav tantsustiil.

Omavahel võtsid mõõtu Wavemasta (Eesti), Narva Electric (Eesti), Antonio (Eesti), Liquid (Belgia) ja Doktor Bone (Läti, eelmise aasta Battle of Est electric boogie võitja).

Võidu viis küll Maarjamaalt ära Belgiast pärit Patrick ehk Liquid, kuid kõige isikupärasema tantsuga sai maha Antonio, kelle etteasted olid omamoodi väikesed kondiväänamisrohked ja teatraalsed etendused. Elamust rikkusid vaid õhtujuht Lauri Pihlapi ehk Lowry kohatud kraaksatused stiilis “oi, millised joogaharjutused” jne. Ei tasu teinekord suud lahti teha, kui midagi asjalikku öelda pole. Või mis?

Poolfinaalidest märgiksin ära Arcopomi ning Invisible Souls’i kohtumise, sest Hispaania oli tõeline meelelahutaja - lisaks tavalisele breikimisele muusika taktis mängides.

Teate küll seda mängu, kus keegi seisab näoga seina vastas ja loeb kolmeni ning teised mängijad peavad lugemise jooksul nii palju maad tema poole liikuma, kui suudavad, aga kui lugeja kolmeni jõuab ja ümber pöörab, siis peavad kõik seisma jääma mingisse poosi.

Sama mängu idee kasutasid oskuslikult ära hispaanlased ning teenisid sellega plusspunkte nii kohtunikelt kui ka publikult.

DUELLIDE DUELL

Õhtu märkimisväärseim sett oli Submissioni ja Arcopomi vahel.

Kuigi Arcopom üritas ja andis endast parima, siis Submissioni vastu ta ikka ei saanud. Submission näitas jõhkralt, vihaselt, julmalt, ent ka huumoriga hispaanlastele koha kätte, alustades flamenkolike liigutuste parodeerimisega ning lõpetades ainsa naise, kes sellel võistlusel osaleb - Submissioni liikme Dania-poolse lõpliku paikapanemisega.

Oma toredat oranži pressikäepaela (hm-hm, Virumaa Teataja erikorrespondent olla on ikka uhke ja hää) ära kasutades rääkisime temaga natuke juttu. Dania polnud sugugi ülbe tantsukuninganna, nagu mõni ehk arvata võiks, vaid osutus väga sõbralikuks, avatuks ja kiire mõtlemisega daamiks.

Küsisime tema käest, kuidas mehed suhtuvad sellesse, kui naine neile tantsupõrandal ära teeb. Dania vastas naerdes, et tantsupõrandal olles pole vahet, oled mees või naine. Loeb ainult see, et tantsida oskad.

HISPAANLASED

Juttu ajasime ka Hispaania poistega (Arcopom crew) ja pärisime neilt muude asjade seas, kuidas nad õigustavad oma agressiivset käitumist laval ja miks nad vastasvõistkondadel ennast näidata ei lase.

Higiste ja kuumade Hispaania poiste vastus kõlas, et nad ei taotle ülbitsemist oma vastaste arvel, nagu seda demonstreeris Venemaa meeskond.

Nemad tahavad rahvale esineda, publiku näole naeratuse tuua, publiku karjuma panna. Kuid battle on paraku ikkagi battle, ja kui juba lahinguid peetakse, peab keegi ka lahingu võitma.

Paljudele eestlastele ei meeldinud, et hispaanlased niimoodi käitusid, aga näed, sellele vaatamata, publikule jäid meelde.

M.o.t.t.

BEATBOX

Enne, kui auhinnakohtadele võistlema hakati, näidati meile suurepärast beatboxi sõud.

Beatbox on lihtsustatult seletades oma häälega rütmide ja meloodiate tekitamine - üks hiphopi ja tänavakultuuri osa, selle meisterlikud valdajad suudavad kui tahes kogenud kõrva ära petta, nii et jääb mulje, nagu mängiks süntesaator või lausa löökriistade ansambel.

Niisiis, meile esines Caspard Herblot, Prantsusmaalt pärit tsirkuseartist, kes lisaks beatboxile tegi ka väikeseid tsirkusetrikke ning lõpuks võttis beatboxiks meeldiva kõrvaüllatusena appi föödi, mis kokku - koos suuga tehtud häälitsustega kõlas ülihästi ja paitas kõikide kõrvu.

Temaga konkureeris Fab-Faya, Kongo päritoluga belglane, kes pani terve saali kaasa karjuma tuntud ameerika räpplugudele, mille biite ta lahkesti esitas.

AND THE WINNER IS ...

Ning oligi aeg nii kaugel, et välja selgitada võitjad. Kolmandale kohale tantsis end sõjakas ja väliselt ülbe Hispaania Arcopom ning neljandale platseerus Bruxel-Air Belgiast.

Esikoha eest kaklesid vihaselt Submission ning Fantastic Armada.

Seis oli pingeline! Seis oli tõesti pingeline!

Mõlemad meeskonnad tantsisid tasavägiselt. Kui kohtunikel oli käes aeg otsustada, jäi kogu saal vakka. Kuid ainult selleks, et hetk hiljem võitjameeskonna - Submissioni - jaoks tunnustavalt huilata, röökida, trampida, kisada, vilistada, unnata, karjuda.

Pange tähele: Submission on ainuke meeskond, kes on Battle of Esti võitnud kaks aastat järjest. Ja on mõlemad võidud auga välja teeninud.

Kaks, teatavasti, ei jää kolmandata. Kellele vähegi tänapäeva noortetants huvi pakub, veab oma noored kondid järgmisele Battle of Estile nagu viis kopikat. Seal saab jälle tantsuimesid näha.

Tiiu Kaarlop

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33