Väike-Maarja valla Kiltsi põhikoolis on Nordplus projekti raames viis õpilast koos nelja õpetajaga Norrast ja Leedust.
Kiltsi koolil on külas Leedu ja Norra loomenoored
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiltsi kooli Nordplus projektijuhi Merje Leemetsa sõnul on seekordne õpilasvahetus-külaskäik selle projekti raames juba neljas kohtumine. Varem on kohtutud sügisel Leedus ja kevadel Norras.
Projekti pealkirjaga "Art is a bridge between cultures" - "Kunst on sild kultuuride vahel", algatajaks ongi Kiltsi põhikool. Nädalases loomelaagris õpitakse rahvuslikku tikandit. Iga õpilane tikib motiive oma rahvusmustrist, millest õmmeldakse kokku kolme riigi rahvusmotiividest vaip. Veel õpitakse seekordses laagris tiffany-klaasivitraaži ja rakukeraamikat.
Juhendaja Merje Leemets selgitas, et klaasivitraaž on väga suurt täpsust nõudev töö. Kõigepealt tuleb paberile panna oma idee. Selle järgi leida sobivas värvis klaasitükid, millele korrektoriga piirjooned peale tõmmatakse. Järgneb lihvimine spetsiaalse aparaadiga. Seejärel pannakse klassitükid vaseteibiga kokku ja lõpuks joodetakse tükid omavahel.
Värvilist klaasi saab osta spetsiaalsest klaasisepa poest Tallinnast. “Ses mõttes oleme Eestis paremas olukorras kui näiteks leedukad, kus materjali hankimine on keerulisem,” rääkis Merje Leemets.
Varem kogus Leemets värvilise klaasi tarvis ka klaaspudeleid ja -purke. Et aga kätte sattus palju huvitava kuju ja värviga klaasanumaid, mida oli kahju lõhkuda, siis sai sellest kollektsioon, mis ehib praegu klassituba. Kui teised toovad reisilt meeneid, siis Merje Leemetsa kohvrid on klaaspudelid täis. Näiteks vanim pudel pärineb lausa aastast 1834.
Teises toas on kuivamas veel halli värvi savitööd, et seejärel nad ahju rakupõletusse panna. Asja teeb rakupõletustehnika kasutamine keraamika juures põnevaks see, et keegi ei tea, mis ahjust hiljem välja tuleb.
Nimelt võetakse rakupõletuse puhul esemed välja tulikuumadena 1000-kraadisest ahjust ja pannakse kiiresti saepuru sisse. Sellise “šoki” järel muudab varem eseme peale kantud glasuur oma värvi. Kiltsi lossis on väljapanek ka programmis osalenud õpilaste joonistustöödest.
Pandivere päevade aegu 5.juunil on Kiltsi loss kella 15st külastajatele avatud. Projekti üks eesmärke on ka omavahelise suhtlemise soodustamine. Omavahel suheldakse eesti-inglise ja vene keeles. Vene keelega saab hakkama leedu õpetajatega, noortega tuleb rääkida inglise keelt. Õpilased elavad eesti laste kodudes, õpetajad ööbivad mõisas.
Kodudes elamine ongi selle projekti üks eesmärke, et lapsed paremini tutvuksid teiste maade inimeste eluoluga. 2008. aastast käivitunud Põhja- ja Baltimaid hõlmava Nordplus programmi eesmärgiks on tugevdada ja arendada Põhjamaade hariduskoostööd ning anda oma panus Põhja- ja Baltimaade ühisesse haridusmaastikku.