Velvo Väli: midagi hirmutavat ­kellegagi ei juhtu

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Velvo Väli
Velvo Väli Foto: Meelis Meilbaum

Rakvere teater tähistab teatrikuud esietenduse ning pöidlahoidmisega. Suvi tuleb koeruste, koduloomade ja pealuu seltsis, kaugemal näeb teatrijuht Velvo Väli kinosaali kerkimas.

Kuidas avaldub teatrikuu Rakvere teatris?

Teatrikuu suursündmus on esietendus. 14. märtsil esietenduv “Algused” on teatrile märkimisväärne sündmus, sest meil on lavastaja Ameerika mandrilt – Nils Riess. Tegu on väliseestlasest teatriõppejõuga, kes võõrustas meie “Tuulte pöörises” truppi Ameerikas. Temaga on kaasas kaks tudengit, kes õpivad valgust ja heli sealses ülikoolis. Nad teevad lavastusele heli- ja valguskujunduse.

Teatrikuul mängime ka oma kõiki teisi lavastusi, avasime kaks näitust ja hoiame pöialt meie teatriauhindade nominentidele.

Parima meesnäitleja tiitlile kandideerib Tarvo Sõmer Suur-Einari rolliga lavastuses “Leegionärid”. Mida arvate, kas see tiitel tuleb teist aastat järjest Rakvere teatrisse?

Muidugi oleks tore, kui tuleks. Kes neist viiest välja valitakse, on nagu loterii või kinni žürii maitses. Et Tarvo Sõmer on viie parema hulgas, on näitlejale suur tunnustus. See näitab, et tema tööd hinnatakse.

“Leegionärid” on ka üks lavastustest, millega Madis Kalmet kandideerib lavastaja auhinnale. Kuidas on publik lavastuse vastu võtnud?

Materjal on hea, lavastus on hea. Kõik, kes on näinud, on lavastust väga kiitnud. Mitte ainult Rakvere inimesed, head vastukaja on tulnud üle Eesti ja ka sõjaajaloo spetsialistidelt.

Võib-olla naisterahvad, kes oma mehi teatrisse veavad, natuke pelgavad sõjateemat või vabaduse ja meie ajaloo teemat. Lavastust käiakse vaatamas, aga ilmselt pole see inimeste esimene valik.

Sõnalavastuste žürii eriauhinnale kandideerib “köök/keittiö” – Andres Noormetsa lavastus, mis valmis Rakvere teatris rahvusvahelise koostööprojektina.

Selle koostööprojekti nimel oleme kõvasti vaeva näinud just korralduspoole pealt, et klapitada meie töökavasid Soome teatrite töö- ja mängukavadega. Kui saime Soome riikliku kultuuripreemia, oli see antud rohkem korraldusliku ja koostöö eest ning kunstiline tase polnud primaarne, seekord aga on just nomineeritud lavastuse “köök/keittiö” eriilmelisus meie teatripildis. See teeb meile rõõmu teise külje pealt.

Olete olnud teatrijuhi ametis kümme kuud. Millised mõtted on tekkinud?

Selle aja möödudes ei saa ma veel väita, et teaksin kõike, sest nagu on mulle väitnud staažikamad teatrijuhid, läheb mitu aastat, enne kui võin öelda, et valdan protsesse. Avan, et üht-teist on selgemaks saanud, mõnda asja vaatan veidi teise külje pealt, kui vaatasin näitlejana, kui ei teadnud igat pisiasja, millest sõltub igapäevane tööprotsess. Saan öelda, et arendame teatrit, püüame paremuse poole.

Mis suunas areng liigub?

Põhiasi on uus kinomaja, mille projekti kallal teeme praegu tõsiselt tööd, et see saaks tänapäevastatud ja läheks ehitusse nii kiirelt kui võimalik. Ühest küljest on see rahvale oluline kui kinomaja, teisest küljest on selle küljes teatri proovisaal, mis annab tohutult juurde töökorralduse parandamiseks, võimaldab teistel teatritel ja kontsertidel rohkem siia tulla, sest siis me ei vaja oma suurt saali nii palju proovideks ja lavastuste ettevalmistamiseks.

Millised on Rakvere teatri suhted Lääne-Virumaaga ja laiema publikuga?

Meil käib maakonnast palju teatrikülastajaid. Probleem on selles, et kui vanadel aegadel oli võimalik igas kultuurimajas mängida, siis praegu seab raha omad piirid ja kultuurimajades ei ole võimalusi. Kas jäävad lavad väikeseks või pole võimalusi oma lavakujundust üles panna. Meie maakonna teatrisõber peab käima etendusi vaatamas Rakvere teatris, kui tegemist pole just väikese projekti või suvelavastusega.

Mujal maakondades käime ikka endiselt oma lavastustega teatrisõpru rõõmustamas. Vana tõde on see, et kõige parema kvaliteediga on lavastus ikkagi kodus. Tõsine teatrisõber Valgast või Saaremaalt käib ikkagi aeg-ajalt meid siin kodulaval vaatamas.

Missuguseid mõtteid on tekkinud kultuuripoliitika vallas?

Linna kultuurikomisjonis tegeleme sel­lega, missugune võiks olla Rakvere kultuuri homne nägu ja mis selleks teha tuleb.

Kindlasti pole see nii, et täna otsustame ja homme on olemas, need on suunad, kuhu võiks edasi liikuda.

Omad pidurid ja kitsendused seab alati materiaalne pool. Kapitalistlikus ühiskonnas pole üht suurt rahakotti, kust ­aina võtta, vaid linn peab oma raha ja fondide abiga ideed teoks tegema. Millal, kuidas, mis mahus, on pikk protseduur. Kultuurikomisjonis oleme vähemalt algatanud keskustelu, kuidas võiks Rakveres asjad edasi minna. Ideid oleks, aga need peaksid jääma võimalustega tasakaalu.

Millega teater suvel publikut rõõmustab?

Suvel tahame rõõmustada igas vanuses teatrisõpru.

Vempudega vürtsitatud koguperelavastus “Mina olin veel väikene” esietendub juba 15. mail Palmse mõisa moonakamajas. Teeme selle koostöös Virumaa Muuseumidega. Näitame, kuidas sada aastat tagasi elati, mis mänge lapsed mängisid ja missuguseid krutskeid tegid. Et ajal, kui polnud veel internetti, oli täiesti võimalik elada ja oli huvitav.

Tükis on laulu, vana head loo rääkimist. Eriline pärl on kindlasti ansambel Kõrsikud, kes selles lavastuses musitseerib. Vaadata on ka meile omased koduloomad-linnud: sead, kanad, kuked, hobused.

Täiskasvanutele pakume lavastust “Üks pealuu Connemaras”, mille esietendus on 13. juunil Vihula vallas Tooma talus. Pikaajalisemad teatrisõbrad on tuttavad Martin McDonagh’ näidenditega “Connemara, üksildane lääs” ja “Leenane’i kaunitar”. Triloogia kolmandat osa pole Eestis varem lavastatud. Nüüd toome selle lavale.

Kohal on meie külalisnäitlejate raskekahurvägi: vaatajate lemmikud Hannes Kaljujärv ja Ines Aru.

Iirlaste probleemidel, millest loos räägitakse, on eestlaste omadega väga palju ühist.

Missugune tuleb teatrifestival Baltoscandal?

Baltoscandal toimub 2.–5. juulini ning annab etendusi mitmel pool Rakvere linnas. Seekord on Baltoscandali juures skulptuurinäitus, et kajastada festivali ka meie linnaruumis ja et see jõuaks inimestele võimalikult lähedale.

Sel aastal on mitu lavastust, mis hõlmavad inimesi meie endi hulgast. Üks peegeldab Virumaad, näidates, kes meil elavad ja missugused me oleme. Kõik, kes vähegi tunnevad, et tahaksid kaasa teha, on oodatud Baltoscandali õhku nuusutama, vaatama seestpoolt, kuidas käib festivali tegemine. Midagi hirmutavat kellegagi ei juhtu. Festivalile on tulekul igasugust huvitavat teatrit üle terve maailma Aafrikast lähinaabriteni, aga ka NO99 ja Von Krahli teater.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles