Ukrainast – lähemalt ja laiemalt

, Euroopa Parlamendi saadik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ojuland.
Kristiina Ojuland. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kas Ukraina peaks astuma relvaga oma suveräänsuse kaitseks? Mida see võib kaasa tuua kogu Euroopale, sealhulgas meile siin Eestis?

Venemaa Föderatsiooninõukogu kiitis 1. märtsil heaks relvajõudude kasutamise Krimmis ettekäändega kaitsta sealset venekeelset elanikkonda. Jõu kasutamine ei välistanud ka Venemaa sekkumist Ida-Ukraina asjadesse. Edasisega oleme kõik hästi kursis. Venemaa relvajõud tegutsesid kiirelt eesmärgiga hõivata terve Krimmi poolsaar. Kogu maailm nägi, kuidas rikuti ühe Euroopa riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning vilistati rahvusvahelistele kokkulepetele ja õigusele.

Tähelepanuväärne on siin ka asjaolu, et Venemaa koos USA ja Suurbritanniaga allkirjastasid 1994. aastal nn Budapesti memorandumi, millega osapooled nõustusid tagama Ukraina territoriaalse terviklikkuse. Praegune kriis on ilmekas näide sellest, kuidas Venemaa suhtub rahvusvahelisse õigusesse ning veelgi enam enda kohustustesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles