Seppik: Edgar Savisaar on julgeolekurisk

Seppik meenutas, et kohtus esimest korda Simmiga 1974. aastal õpilasmalevas. Seppik oli rühmakomandör, Simm kamandas käitumisraskustega poiste rühma. “Ta oli täitsa normaalne mees,” sõnas Seppik, kes tulevast riigireeturit kohtas taas 1990ndate alguses. Siis oli Simm hoopis teine mees.

Simmi spioonilugude tõttu peeti teda veidrikuks. Seppik küsis, et kuidas sai selline mees tõusta karjääriredelil nii kõrgele. Ja nagu hiljem selgus, et oligi spioon, nagu ta kõigile väitis.

Seppikul oli kaasas raport toonasele siseministrile Edgar Savisaarele, milles loetleti Harju prefektina töötava Simmi tegusid. Näiteks sõlmis ta soomukite ostu-müügilepingu Aleksei-nimelise mehega. Hiljem väitnud Simm, et pole mingit tehingut sõlminud ega 90 000 krooni näinud. Samuti ajas Simm äri ühe firmaga, mis oli registreeritud aadressil, kus asus Harju prefektuur.

See ettekanne aga Simmi karjääri ei rikkunud. Mõne aja pärast edutati ta politseiameti pedirektoriks.

Küsimusele, kas Edgar Savisaar ei peaks Simmiga ühte kambrit jagama, vastas Seppik, et Savisaar on täna julgeolekuprobleem. “Ta ei ole oma otsustes vaba,” ütles Seppik ja viitas Venemaalt raha küsimise skandaalile. Samuti ei saanud ta aru, miks pidi Savisaar poliitiliselt nii keerulisel ajal Moskvasse minema. “Vene meedia võtab ta igal juhul lõksu,” sõnas Seppik ja lisas, et Savisaare vene keele oskus ei ole hea.

Politsei taasloomise algusaastaid meenutades tunnistas Seppik, et miilitsast sirgunud uus organisatsioon ei saanud kuritegevuse ohjeldamisega hakkama. Suured muutused ühiskonnas toovad alati kaasa kuritegevuse kasvu. Rekord oli 1994. aastal, mil registreeriti 365 tapmist. Seda perioodi iseloomustasidki tapmised.

Seppik tõi näite Ida-Virumaa verisest sügisest 1993. aastal, mil organiseeritud kuritegelikud grupid omavahel sõdisid. Toona olid siinseid korravalvureid õpetamas kolleegid Prantsusmaalt, kes viidi tutvuma Ida-Virumaaga. Nähes automaatide ja kuulivestidega mundrikandjaid, küsisid prantslased, mis toimub. Seletati siis, et aeg-ajalt lastakse inimesi tänavatel maha. Seepeale istusid prantslased autosse ja sõitsid minema.

“Rohkem pole neid nähtud,” lausus Seppik.

Et Seppik on põdenud lastehalvatust, siis tänaste standardite järgi poleks ta kunagi politseinikuks saanud. Taasiseseisvunud riigi algusaastatel sellele tähelepanu ei pööratud. Nii sattus korrakaitsjate ridadesse skandaaliga politseist lahkunud Lõuna- ja Ida eksprefekt Aivar Otsalt, kes oskas siis vaid joosta, olles 400 meetri jooksus Eesti meister.

Toonane siseminister Olev Laanjärv kutsus Seppiku uurimisameti peadirektoriks, sest ametis olev juht hakkavat ära väsima. 1995. aastal sai Seppik politseiameti peadirektoriks. Ta meenutas, et neil oli asetäitja Priit Männikuga komme reede õhtul prefektuure külastada. Männik olevat laupäeva hommikul kell viis Võrru jõudnud ja sealne politseikorrapidaja tuli talle sokkides vastu. Lihtsalt ei usutud, et kõrged ülemused sel ajal külla tulevad.

Seppiku sõnul avastasid nad ühel kontrollkäigul Rakvere lähedal põõsa vilus patrulli autos põõnavat. “Magasid norinal,” ütles ta.

Seppik selgitas, et endistel kõrgetel politseiametnikel on mälu kehv. “Mida kõrgemal kohal oled, seda rohkem tead.” Ametist lahkudes tuleb see kõik ära unustada.

Sihtasutuse Virumaa Muuseumid Eesti politseimuuseum korraldab loengusarja “Politseiakadeemia”, mille eesmärgiks on koguda politseiametnike mälestusi 1990ndatest aastatest.

Enne Ain Seppikut on esinenud kuulus politseinik Koit Pikaro ja K-komandole aluse pannud Lembit Kolk.

“Meie eesmärk on tuua inimesteni tuntud endised ja praegused politseinikud, kes räägivad, kuidas nad sellele tööle sattusid, jagavad oma töökogemusi ning reaalseid lugusid oma tööpraktikast,” selgitas politseimuuseumi direktor Andrus Eesmaa.