Tom Stoppardi võrratu näidend “Rosencrantz ja Guildenstern on surnud” (1966) kuulub absurdikomöödia kullafondi. Shakespeare’i “Hamleti” kõrvaltegelaste asetamine mängu keskpunkti on uhke võimalus mõtestada väikese inimese saatust elu suurel näitelaval.
Üllar Saaremäe eksistentsiaalse võllahuumoriga lavastus Ugalas meenutab mentaalsuselt tema “Johannese passiooni” (Rakvere teater 2005): eks viskle ka Rosencrantz ja Guildenstern (Ros ja Guil) vahekoja ajatus tõmbetuules, kus neile nende surma etendatakse.