Paleontoloogiga lingvistilises metsas

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjandusauhind tõi Kukrusele elukaevandaja Kristiina Ehini ja metsiku mõtleja Valdur Mikita.
Kirjandusauhind tõi Kukrusele elukaevandaja Kristiina Ehini ja metsiku mõtleja Valdur Mikita. Foto: Tõnu Vilu

Kus leiab paleontoloogi päevaraamatu pidaja end lingvistilises metsas? Virumaal! Kirjandusauhind tõi Kukrusele elukaevandaja Kristiina Ehini ja metsiku mõtleja Valdur Mikita.

Virumaa kirjandusauhind sidus esimest korda veerandsajandi jooksul võidupärjaga kokku kaks raamatut – Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamatu” ja Valdur Mikita “Lingvistilise metsa” –, luues sel kombel vaimuvõimsa terviku. Mõlemad teosed räägivad samast asjast eri moel, kätkedes kirjasõnasse eestluse ürgümina naiseliku ja meheliku poole.

Pidulikul kokkusaamisel Kukruse polaarmõisas tunnistasid kirjanikud, et teise teost lugedes tabas neid jahmatus: äkki oli eesti kirjandusse sattunud ootamatult palju karvaseid ninasarvikuid, ehkki üks leitud Rapla porgandipeenrast ja teine Lõuna-Eesti metsaradadelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles