Urmas Lennuk (l)avastab “Vargamäe unistaja”

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Lennuk.
Urmas Lennuk. Foto: Arvet Mägi

Vargamäel puhuvad sel suvel unistuste tuuled: Urmas Lennuk toob vaatajate ette loo Vargamäe Andrese unistaja-poolest, kõneleb mehest, kelle vaimusilmas sood ja rabad põldude ees taanduvad.

Urmas Lennuki “Vargamäe unistaja” on loodud A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” esimese osa põhjal. Dramatiseering ja lavastus keskendub väikestele motiividele, unistustele ja sisemistele salasoovidele, mis on Andrest, Pearut, Krõõta ja Mari Vargamäel tegutsedes käivitanud.

“Kui Kalju Kertsmik [Albu vallavanem – toim.] hakkas rääkima, et tahaks Vargamäele suveks ühte lugu, mõtlesin, mis on Tammsaarest veel tegemata. Teose algusest tekkis paralleel tänapäevaga – inimesed ostavad korteri või maja, et sinna kodu rajada. Ehkki see, mida nad saavad endale lubada, pole just roosiline, aga nad on valmis panema sinna energiat, tervist ja jõudu,” kõneles Urmas Lennuk. “Unistuste teema lõi sisse sellest, et Krõõt kui sisemaalt heast keskkonnast tulnu küsis – miks just see koht? Ja Andres vastas, et see on jõukohane. Just see moment, et peame valima soovide ja võimaluste vahel.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles