Eelmisel nädalal maakonda külastanud Ukraina linna Sambiri haridusjuhtide delegatsiooni kuulunud Lesja Lenartovichile ja Tatjana Grinkevichile tulid Maidani sündmustest rääkides pisarad silma.
Maidani meenutus tõi haridusjuhtidele pisarad silma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõlemad naised olid Eestis esimest korda. “Hea on vähe öelda,” ütles Sambiri linnavalitsuse haridusosakonna spetsialist Lesja Lenartovich muljetest rääkides. “Siin näeme kõikjal seda, mida tahame, et oleks ka meil,” lisas ta.
Ukrainas on haridus alafinantseeritud, nagu teisedki valdkonnad, näiteks meditsiin. “Riigil ei ole raha. Õpetajad koolides ja lasteaedades töötavad praktiliselt entusiasmist,” sõnas Lenartovich. Kui koolil on midagi vaja, näiteks inventari, siis õpetajad ostavad selle oma raha eest. Aitavad ka lastevanemad ja jõukamad inimesed.
“Lapsed õpivad ikkagi 21. sajandil. Et riik raha ei anna, ei tähenda, et me ei pea lapsi õpetama,” selgitas pedagoogide püüdlusi Lenartovich, kelle sõnul on haridussüsteem Ukrainas põhiliselt samasugune kui Eestiski.
Loe pikemalt homsest Virumaa Teatajast.