Suured päevad ja sõnad

Tauno Toompuu
, Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tauno Toompuu.
Tauno Toompuu. Foto: Erakogu

Täna on suur neljapäev. Ja homme suur reede. Pühapäevane ülestõusmispüha on nii tähtis, et sedagi võiks vabalt suureks pühapäevaks kutsuda. Ja kogu nädalat nimetame suureks nädalaks. Nii suureks, et eirates õigekirjareegleid, kirjutatakse need pühad kirikukalendris eranditult läbiva suurtähega, kuigi kõik muud pühad on ikka nii, nagu eesti keele kord ette näeb.

Kui mõni sündmus, idee või väärtus saab nii suure tähenduse, et seda aastast aastasse säärasel moel meenutatakse, juhtub ikka, et sõnad saavad otsa. Ei ole enam justkui midagi uut ütelda. Ikka needsamad lood, mis eelmisel aastal, sajandil ja aastatuhandel. Ikka samad mõttekonstruktsioonid ja lahenduskäigud. Nii suurte teemade puhul, nagu seda on inimese eksistents ning selle võimalikkus ja mõte, juhtub sageli, et isegi sõnad, millega nende sisu edasi antakse, muutuvad suurteks ja kellegi meelest ainuõigeteks. Ja siis juhtub, et pelgalt “õigete” sõnade kordamisega arvatakse asja sisu mõistvat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles