Ministeeriumi ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajad arutasid töövõimetoetuse seaduse eelnõu hetkeseisu ja maaomavalitsuste muudatusettepanekuid, märkides, et töövõimereform muudab maapiirkondades suhtumist töö otsimisse ja töötamisse ning aitab tööturult eemale jäänud inimesi sinna tagasi tuua.
Maaomavalitsuste liidu õigus- ja sotsiaalvaldkonna nõuniku Mailiis Kaljula sõnul on positiivne, et eelnõu võimaldab vähenenud töövõimega inimestele töötukassaga paindlikult suhelda ega eelda alati isiklikku kohalesõitmist. Liidu ettepaneku kohaselt selgitab seaduseelnõu lahti pikaajalise tervisekahjustuse mõiste, samuti lisati töövõime puudumise ja osalise töövõime kõrvale töövõime hindamise üheks tulemuseks inimese tunnistamine täielikult töövõimeliseks.
Statistika näitab, et mida rohkem on mõnes maapiirkonnas töövõimetuid, seda enam kasutatakse seal töövõimetuspensioni põhilise sissetulekuna. „Samas ei tähenda isegi täielik töövõime kaotus seda, et inimene ei võiks mingit tööd teha. Praegu töötab isegi 100% töövõime kaotusega inimestest 5%,“ märkis ministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse. „Alusetu on hirm, et tööle minnes jäädakse töövõimetuspensionist ilma. Töövõimetoetus hakkab järk-järgult vähenema alles 641-eurose kuupalga juures.“
„Riigi- ja kohaliku omavalituste asutustel soovitatakse vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisega eeskuju näidata, kuid eelnõu kohaselt ei laiene neile erasektorile tehtavad maksusoodustused,“ märkis Kaljula. „Samuti ei näe eelnõu seaduse rakendamiseks omavalitsustele ette täiendavate kulude katmist transpordi- ja tugiteenuste pakkumisel.“
Töövõimetusest või töötusest põhjustatud alaline kõrvalejäämine tööturult viib töömotivatsiooni alla. Pooled leidsid, et maapiirkondades, kus töövõimetuspensionäride osakaal elanikkonnast on suur, tähendab töövõime hindamine ja aktiivse tööotsimise nõuete rakendamine olulist suhtumise muutust. Reformi läbiviimisele aitab kaasa nii edulugude jutustamine kui ka probleemide avameelne tõstatamine.
Töövõime toetamise reformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töölesaamist ja töötamist ning tagada sissetulek osalise või puuduva töövõime korral. Reform taotleb kehtiva mõtteviisi muutust ja keskendub inimeste õigusele ühiskonnaelus aktiivselt osaleda.