Läinud nädalal kaevasid arheoloogid Eesti kuulsaimas kiviaegses asulas Kunda Lammasmäel, et saada kindlust eelnenud uuringutele.
Lammasmäe kiviaeg avanes uurijaile
29. aprill 2014, 07:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli professori Aivar Kriska magistrand Kristjan Sander kaevas Lammasmäel kunagisel järvesaarel, et võtta lahti 1961. aastal Lembit Jaanitsa kaevandi lõunaprofiil ja vaadata ise need kihid üle, mida Jaanitsa on kirjeldanud.
“Me polnud neis kirjeldustes päris kindlad, kas me saime õigesti aru,” tähendas Sander. Lisaks laiendati kaevet ka lõuna poole, seni kaevamata alale.
“Kui endistel kaevamistel oli märgitud vaid leidude sügavus, siis nüüd registreerime need kihtide kaupa,” täpsustas Sander, kes oma magistritöös tegelebki sellega, et varasemad kirjeldused, mis ei lähe igas asjas kokku, uuesti kirjutada.
Lammasmäel ulatub elutegevus enam kui 8000 aasta taha enne Kristust ja kiviajal rajati sinna asulaid umbes 6000 aasta vältel. Kuna saart pole kõik need 6000 aastat järjest kasutatud, on kultuurikiht seal üsna õhuke, mis arheoloogi töö palju kergemaks teeb – kiviaeg asub otse taldade all.
Sander: “Siin on oldud, siia on tuldud, siit mindud, tehtud tööriistu eri aegadel, nii siis, kui siin ümber oli vesi, kui ka hiljem, kui Kunda muinasjärv oli tühjaks jooksnud ja soostunud. Üritame erinevates kihtides olevaid esemeid võrrelda.”
Praegune leiumaterjal on veel läbi töötamata, üllatuslikke leide Sander ei täheldanud, küll aga andis end kätte kogu keskmine kiviaeg kuni kammkeraamika kultuuri lõpuni. “Kõik need eksootilised materjalid, mida kammkeraamikaga seoses mainitakse, tulid kenasti siit 1,2 ruutmeetri suurusest kaevandist välja,” ütles Sander. “See info ei ole uus, aga see on lihtsalt tore, et see komplekt selliselt esile tuli: merevaiknööp, Valdai kandist pärit tulekivist pajulehekujuline nooleots ja Karjalas leiduvast kivimist rõngas. Leiumaterjali läbitöötamise järel on lootust midagi uut ja huvitavat öelda pigem päris varase aja, 9.-8. aastatuhande kohta.”
Seekordsed leiud lähevad Tartu ülikooli arheoloogia kabineti hoidlasse. Kuid täpselt samasuguseid leide on Tallinna ülikooli ajalooinstituudis avalikult eksponeeritud juba mitukümmend aastat.
Lammasmäe on vanuselt teine asulakoht Eestis Pulli järel.