Aastaid Kadrinas abivallavanema ametit pidanud ja teede korrashoiu eest vastutanud Jaan Stern on mures, sest pahatihti on teede kehvas olukorras süüdi lihtsalt teadmatus.
Teed lagunevad omanike oskamatusest
3. mai 2014, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Aastaid teehoidu korraldades olen jõudnud järeldusele, et erateede omanikud ja ka vallaametnikud ei teagi pahatihti, mida tee endast kujutab, ega seda, kuidas teed korras hoida,” kõneles Stern.
Nii ongi mehe peas sündinud mõte, et oleks vaja teeomaniku käsiraamatut, mis kõigile lihtsas ja arusaadavas keeles selgitaks tee olemust ning annaks juhiseid tee korrashoiuks.
Stern pöördus Teede Tehnokeskuse poole ja leidis sealt oma mõttele tuge.
Taivo Möll Teede Tehnokeskusest ütles, et Eestis polegi tegelikult ühtegi raamatut, kust lugeda, kuidas teed hooldada. Mölli sõnul on Eesti teedest riigimaanteid veidi alla kolmandiku, ülejäänud on kas omavalitsustele kuuluvad, era- või metsateed.
“Ma arvan, et tarkust, kuidas neid teid hooldada, üleliia küll ei ole,” lausus ta.
Soomes ja mujalgi on välja antud mitmeid teehooldust käsitlevaid raamatuid. “Paraku ei saa neid üks ühele meie oludele üle võtta,” nentis Taivo Möll, kes oleks oma sõnul valmis osalema teehoiualase käsiraamatu koostamisel.
Nii nagu teede hooldamisel, taandub ka raamatu tegemisel aga kõik rahale. “Maanteeamet on meid küll julgustanud, kuid rahast pole juttu olnud,” lisas Möll.
Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev, kes ise hariduselt teedeinsener, meenutas, et üks teedest rääkiv raamat eesti keeles siiski on – enam kui 40 aastat tagasi välja antud teedeehitaja käsiraamat. “Selle võiks ju aluseks võtta ja tänapäevaseks kohendada,” arvas ta.
Vassiljevi hinnangul võiks raamatu kirjastada maanteeamet, Tapa vallavanem Alari Kirt aga arvas, et raamatu asjus tuleks rääkida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.
Jaan Stern ja Taivo Möll käisid oma ideele tuge otsimas Lääne-Viru Omavalitsuste Liidult. Liidu esimees Mihkel Juhkami arvas, et liidu võimuses on koostada pöördumine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning maanteeametile.
“Paneme kirja, et arutasime seda ja meie arvates on asjal jumet,” lausus Juhkami, kes lubas teeraamatu mõtet ka linnade liidus tutvustada. “Praktilise töövahendina oleks see väga vajalik,” lisas Juhkami.
Kolossaalsetest summadest raamatu väljaandmise puhul ei räägita. Taivo Mäll meenutas, et on tehtud erinevaid teeehitusega seotud brošüüre, mis on läinud maksma 5000–10 000 euro kanti. Raamatu koostamine ja trükkimine kujuneks küll mõnevõrra kallimaks, kuid mõnekümne tuhande euroga peaks ilmselt hakkama saama.
Rakvere linnavalitsuse teedeinsener Lennart Korbe tõi näiteks, et 40 000 euro eest saaks pinnata 1,5–2 km mitte väga laia teed või panna teele 300 m ulatuses uue asfaldikihi.
Kui seda Eesti mastaapides vaadata, siis on numbrid kaduvväikesed. Stern ja Möll loodavad, et teehoiu käsiraamat annaks palju suuremat kasu.