Kõrsikud ja kraadepoisid

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tembud tehtud ja sakkimised sakitud, lasevad poisid koos ema ja Kõrsikutega muusikal meeli vallutada.
Tembud tehtud ja sakkimised sakitud, lasevad poisid koos ema ja Kõrsikutega muusikal meeli vallutada. Foto: Gabriela Liivamägi

Sakari elu on seiklus. Või kui mõnel hetkel pole, tuleb Vallesmanni Arvo. Ja siis alles hakkab juhtuma. Naelutatakse sigu, võideldakse vähkidega ja rullitakse rusikaidki.

Saja aasta tagune lapsepõlv, mille knihvid ja krutskid mängitakse lahti Rakvere teatri lavastuses “Mina olin veel väikene”, võlub mahebrutaalse ehedusega. See on maapoiste tõeline elu enne arvutiajastut: pori, vesi, sead, kalad, vähid, vibud, õnged. Hobune, täiskasvanud ja muusika ka.

Palmse mõisa moonakatemajas toimetavad kaks kraadevõitu poisiklutti: Sakari ja Vallesmanni Arvo. Nad ei vaeva ennast liigse kaalutlemisega ega löö risti ette, kui pähe hüppab hea idee. Missugust sakkimist see pärast kaasa toob, pole aega mõelda. Esmalt on vaja mõte ellu viia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles