Eesti läheb homme üle digilevile

Kuni esmaspäevani jääb ETV analoogsagedusele alles heli ning televaatajale kuvatakse tekst, mis teavitab analooglevi lõppemisest ning annab juhiseid edasiseks tegutsemiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirgi kinnitusel on riigi ülesanne tagada tasuta levivate kodumaiste telekanalite üleriigiline kättesaadavus tavalise katuseantenniga, kuid riigi ja televaataja vahel ei tekki tavapärast kliendisuhet.

„Digileviks nõutavad signaalitugevuse parameetrid on paika pandud elektroonilise side seaduse ja majandus- ja kommunikatsiooniministri vastava määrusega,“ selgitas Nirk. „Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib levi tugevust üle riigi nii preventiivselt kui ka televaatajate kaebuste alusel. Kui aga televaataja on liitunud mõne tasulise televisiooniteenuse pakkujaga, tekkib poolte vahel võlaõiguslik kliendisuhe ning levi tagamise eest vastutab juba teenusepakkuja vastavalt lepingus kokkulepitule.“

Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Priit Soomi sõnul on amet teinud 600 kohas üle Eesti levisignaali tugevuse ja kvaliteedi mõõtmisi.

„Neid kodusid, kus digilevi pole mõistlike kuludega nähtav, on 570 000st Eesti teleperekonnast tänaseks järel saja ringis,“ kinnitas Soom. „Uute telesaatjate paigaldamisega digilevi enam mõistlike kuludega paremaks teha ei saa, kuid levi parandamiseks on ka teisi võimalusi. Julgen öelda, et signaali levimise poole pealt on Eesti täna digileviks valmis.“

Levira juhatuse liige Tiit Tamm lubas, et levi parandamine jätkub pärast analoogtelevisiooni väljalülitamist.

„Kui täna edastab tasulisi telekanaleid 11 telesaatjat ja neid programme näeb 90% Eesti inimestest, siis tasuta Eesti kanalite levi tagab tervelt 31 telesaatjat, millest 13 paigaldati viimase aasta jooksul. Siit on näha, kui keeruline viimasele 2-3% televaatajatele levi tagamine,“ lausus Tamm. „Juuli keskel on kavas viia madalamale sagedusele Pärnu, Järvakandi, Abja-Paluoja, Kihnu ja Koeru telesaatjad, tänu millele läbib telesignaal kergemini metsi ja muid takistusi. Lisaks saame juulis parandada levi selle arvelt, et analoogseadmed ei kasuta enam telesaatjate antenne.“

Digilevi valitsuskomisjoni juhi Jüri Piheli selgitusel taandub 90-95% televaatajate probleemidest viletsatele pistikutele, kaablitele või antennidele.

„Keerukates kohtades on tihti abiks antenni tõstmine 1-2 meetrit või antennivõimendi kasutamine. Mõnes kohas on võimalik digisignaali vastu võtta 4-5 telesaatjalt, nii et tasuks proovida antenni pöörata erinevates suundades ning jälgida samaaegselt teleriekraanilt signaali tugevuse ja kvaliteedi näitajad. Asendis, kus kvaliteedinäitaja on kõige parem, tuleb antenn tugevalt fikseerida,“ lisas Tiit Tamm.

1. juulil kell 5 hommikul lõpetavad kõik Eesti telesaatjad analoogtelevisiooni edastamise ning teleprogramme näeb tavaantenni kaudu ainult digitaalsena. Selleks hetkeks peavad kõik need, kes näevad täna vaid kolme Eesti telekanalit, soetama endale digiboksi või soovi korral uue digiteleri.

Tingimata tuleks eelistada Eesti Digilevi märgiga seadmeid, sest nende sobivust siinse digilevi võrguga on põhjalikult kontrollitud. Tasuta Eesti telekanalite (ETV, Kanal 2, TV3, ETV2, Kanal 11) digitaalseks vastuvõtuks ei ole vaja liituda ühegi teenusepakkujaga. Kui soovitakse lisaks vaadata rahvusvahelisi ja kodumaiseid tasulisi kanaleid, võib liituda sama katuseantenni kaudu vastuvõetava tasulise digilevi paketi või mõne kaabel- või satelliittelevisiooni teenusega.

Praeguseks juba mõne teenusepakkujaga liitunud televaatajaid Eesti üleminek digilevile tehnilises mõttes ei puuduta.

Digilevile ülemineku kohta saab lisainfot infotelefonilt 17101 või veebilehelt www.digilevi.ee, samas on kättesaadavad ka levikaart, telesaatjate andmed, täpsemad juhendid ning antennipaigaldajate kontaktid.

Leviprobleemide korral tasub saata kiri digilevi valitsuskomisjoni meiliaadressil digilevi@mkm.ee või pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti poole aadressil info@tja.ee