Kiri: Meeleolukas piknik vihmasel päeval

, linnakodanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hiljuti oli mul võimalus sõita Rakvere Vähihaigete Liidu rahvaga ekskursioonile Emumäele. Kuigi olen seal päris mitmel korral käinud, ei suutnud ma lahkele kutsele vastu panna.

Juba hommik näitas oma vihmast ilmet. Mossis nägusid aga polnud märgata. Tean juba varasemast ajast, et sellel seltskonnal on esikohal optimism. Suure bussi kojamehed liikusid kui kellapendlid. Vaade, mis aknast avanes, oli rohkem kui nutune. Kõigest hoolimata jõudsime kenasti kohale. Ja ennäe imet, teinegi samasugune bussihiiglane parkis meie oma kõrvale. Nimelt saabusid vastavalt kokkuleppele sõbrad Lõuna-Eesti Vähihaigete Ühendusest. Nemadki trotsisid vihmast ilma.

Päikese asemel naeratas meile vastu rõõmus giid, kes kandis lopsakat erksavärvilist lapitehnikas seelikut. Vapramad, kes märga rada ei kartnud, astusid julgelt ta kannul. Kuulsime Kalevipojaga seotud muistendeid, uudistasime Kersna pinki, Hando Kuntro kännujuurikatest valmistatud kujusid ja muud. Väikesest majakesest sai osta kohalikku käsitööd ja meeneid ning jagati Emumäge tutvustavaid voldikuid. Julgemad tõusid vaatetorni tippu. Ilusa ilma korral oleks vaade olnud muidugi parem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles