Suhtedraama saatuslikul sügisel

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henrik Kalmet, Tarvo Sõmer, Hans Kaldoja, Mari-Liis Lill ja Helgur Rosenthal “Imede aasta” proovis.
Henrik Kalmet, Tarvo Sõmer, Hans Kaldoja, Mari-Liis Lill ja Helgur Rosenthal “Imede aasta” proovis. Foto: Marianne Loorents

Jäneda pullitallis varjab end kolm Eesti diviisi võitlejat. On sügis 1944. Mis on saatusel nende jaoks varuks? Madis Kalmetil valmib lavastus rasketest valikutest.

Nurgas heinad, keset ruumi pukkidele lauaks tõstetud uks, ümberringi igasugust taluelukola. Kolm sõjameest vaatavad ­uurivalt ringi. On algamas Tiit Aleksejevi “Imede aasta” esimene proov tulevases mängupaigas. Ava­stseenis tõmbuvad mehed pingule, relvad laskevalmis.

Lavastaja Madis Kalmet räägib, et “Imede aasta” lähtepunkt on ruum – Jäneda pullitall. “Tellisime Tiit Aleksejevilt loo,” sõnab ta. Tegemist on mõttelise järjega Rakvere teatri lavastusele “Leegionärid”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles