Kuritöö ja karistus

Marko Pomerants
, riigikogu õiguskomisjoni aseesimees, IRL
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marko Pomerants, IRL.
Marko Pomerants, IRL. Foto: Erakogu

Teatavasti on tegemist Dostojevski romaani pealkirjaga. Romaanis tapab peategelane Raskolnikov liigkasuvõtja Ivanovna ja tema õe Lizaveta. Raskolnikovi sisuliseks karistuseks ja painajaks olid tema pidev hirm kuritöö ilmsiks tulemise ees ning tema lakkamatu meeltesegadus, aga kohus mõistis peategelase karistuseks kaheksaks aastaks Siberisse sunnitööle. Eestis kehtiva karistusseadustiku kohaselt on karistus  sellise teo eest kaheksa- kuni kahekümneaastane või eluaegne vangistus. Riigikogu on viimase talve vältel karistusseadustiku muudatusi menetlenud ja selle tööga lõpuni jõudnud.

Kehtivas õiguses võib lisaks 400 kuriteo- ja väärteokoosseisule karistusseadustikus leida ligi 900 väärteokoosseisu 147 haruseaduses. Seega on meil kokku umbes 1300 karistusnormi.

Kehtivat karistust kannab umbes 20% elanikkonnast. Karistusregistrisse on läbi aegade olnud kantud pool elanikest. Samas ei tähenda eelnev, et karistusseadustik peaks olema erinevalt Dostojevskist ühe eestimaalase raamaturiiulis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles