120 aastat viimase kogu Virumaa maavanema sünnist

Eile möödus 120 aastat esimese Eesti vabariigi ühe tuntuma avaliku elu ja omavalitsustegelase Karl Pajose sünnist. Tema ainsaks tööks peale Tartu ülikooli lõpetamist 1924. aastal jäi peaaegu 20 aastaks Viru maavalitsuse juhtimine. Neist 13 aastat esimehena – maavanemana, s.o nõukogude korra taaskehtestamiseni 1944. aastal.

Karl Pajos sündis Rakvere vallas Tõrma külas põlistaluomanike Jakob ja Julie Pajose pojana. Peres kasvas üheksa last, kellest viis vanemat poega võtsid aktiivselt osa Eesti vabadussõjast. Alg- ja keskhariduse sai ta Tõrma külakoolis (1901–1905) ja Rakvere linnakoolis. Viimase lõpetanud, asus ta 1909. aastal tööle Rakvere vallakirjutaja abina. 1911. aastal jätkusid õpingud Ufa ja hiljem Kostroma maamõõdukeskkoolis, kus ta omandas maamõõtja kutse 1915. aastal. Sel erialal ei saanud ta töötada päevagi, vaid oli sunnitud 1914. aastal puhkenud I maailmasõja tõttu astuma vabatahtlikult tsaariarmeesse, saades seetõttu soodustuse lõpetada 1915. aasta veebruaris viiekuulised lipnike kiirkursused enne rindele saatmist. Alates 1. maist 1917 leiame Karl Pajose juba tegutsemas äsja formeeritud I eesti jalaväepolgus, mille rooduülemana ta 5. oktoobril 1917 Muhu saarel Saksa sõjavangi satub.

Vabadussõjast võtab ta selle alguses osa 5. Rakvere jalaväepolgu luurajate (nn maakuulajate) komando ülemana. Selle perioodi silmapaistvamaks saavutuseks on selle komando eesotsas, enne teisi eesti vägesid, 1919. aasta 12. jaanuari varahommikul enamlaste valduses olevasse Rakvere linna sissetungimine. Pärast haigestumise tõttu sõjaväe haigemajja ja ohvitseride reservi sattumist suunatakse ta kindralstaabi sõjavägede liikumise osakonda Valga jaamade komandandi abiks. Sõja lõpul ülendatakse ta leitnandist kapteniks ja teda autasustatakse asunikutalu ja tasuta kõrgharidusega Tartu ülikooli põllumajandusteaduskonnas.