Vinni vallavanem Toomas Väinaste ei saavat oma tööga hakkama, sest metssead jooksevad ikka Vinni tammikus ringi ja terroriseerivad inimesi, räägitakse Pajustis ja Vinnis.
Inimesed pelgavad ringi jooksvate metssigade terrorit
4. juuli 2014, 07:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Minul võimu sigu keelata ei ole ja jahimehi ka käskida ei saa,” kurtis Väinaste, kelle sõnul kõiki sigu niikuinii maha lasta ei saaks ega jõuaks.
Inimesed aga kardavad sigu. “Üks ema teatas, et tema laps ei saa trennis käia, sest sead võivad teda tammikus rünnata,” rääkis vallavanem.
Toomas Väinaste teab, et metssiga inimest ei ründa, kuid tema öeldut ei usuta. Jahimees Viljar Liiva kinnitusel on välistatud, et metsanotsu inimesele kallale tungib. “Haavatud siga võib küll rünnata, aga muidu võin garantii anda, et siga inimesele kallale ei tule, ta hoopis pelgab inimest,” rääkis Liiva.
Toomas Väinaste lootis, et varsti kolivad sead viljapõldudele ja jätavad tammetõrud rahule. Viljar Liiva sõnul kolivad seakarjad tõepoolest põldudele, kui nisu piima läheb, ent tammetõrud on metssigadele kui narkootikum ja kui seakari on tõrude maitse suhu saanud, siis see nii kergelt ei unune.
“Tõrud on eksklusiivkaup, igal seal seda pole,” kõneles Liiva. Ta lisas, et kui seakari on tammiku üles leidnud, siis sead jäävadki seal käima. Tema sõnul on metssead Vinni tammikus käinud juba aastaid, kuid varem pole keegi sellest probleemi teinud.
Eestis on viimastel aastatel olnud eesmärk metssigade arvukust vähendada ning sellele on tuginenud ka jahimeestele koostatavad küttimissoovitused. “Uue jahiseadusega on pandud osaline vastutus uluksõraliste tekitatud põllu- ja metsakahjude eest jahimeestele. Kindlasti tõstab see küttimise intensiivsust üle populatsiooni juurdekasvumäära ja metssigade arvukus lähiaastatel langeb,” rääkis BNSile keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Pille Rõivas.
Kuni praeguseks Lätti jõudnud Aafrika seakatku Eestis leitud pole, ei rakenda ministeerium metssigade küttimise intensiivistamiseks erimeetmeid ega keela lisasöötmist, kuid esimeste haiguskollete leidmisel keelatakse ajujaht, et mitte ajada nakatunud loomi liikvele.
Aafrika seakatku oli seni leitud Eesti lähiriikidest Venemaal, Valgevenes, Poolas ja Leedus, Läti oli kuni möödunud nädalani sellest ohtlikust haigusest puutumata.
Aafrika seakatku leidmisel otsustati Leedus küttida ära 90 protsenti metssigadest, talvel veel tõvevaba Läti valitsus eraldas seakatku tõrjumiseks täiendavalt 1,35 miljonit eurot ja pikendas metsseajahti pooleteise kuu võrra. Valgevene aga otsustas tappa kõik metssead.