"Kui tore see on, et saad ometi pühendada mingi aeg jäägitult tööle ja endale," kõneleb Vanemuise teatri näitleja Hannes Kaljujärv (57), miks ta tubli osa oma suvepuhkusest Rakvere teatriga veetma nõustus, mängides suvelavastuses "Üks pealuu Connemaras". "Mul ei ole Rakveres muid kohustusi peale selle ainukese töö ja ongi kõik. Saan tegelda endaga. Tartus mul ei ole enda jaoks aega."
Hannes Kaljujärv: "Mul ei ole Rakvere teatris muid kohustusi peale selle ainukese töö ja ongi kõik. Saan tegelda endaga. Tartus mul ei ole enda jaoks aega."
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik tema suvised tööpäevad Rakveres, kui tehti lavastuse "Üks pealuu Connemaras" proove, olid näitleja sõnul üksnes tema enda omad. Alates hommikuist, kui ta Tammikus tunnikese jagu jooksutiire tegi.
"Mis ma jooksen, ma kõnnin rohkem," naerab Hannes. "Minu eas on need jooksumehed sellised, kes on eluaeg jooksnud – see on neile harjumuspärane liikumisviis ühest punktist teise. Mina kulgen kuidagi keppide abil või teen ilma keppideta kiirkõndi Rakvere Tammikus, mis on nende Toomemägi. Tammik on palju võimalusterohkem. Seal on puutumatud rajad jooksmiseks ja olemiseks. Lähen ja olen seal tund aega, see tõmbab käima. Kes see Tartus keelab sama teha, keegi ei keela, aga Rakveres on teistmoodi. Ma naudin seda."
Loe pikemalt Õhtulehest.