Pegasuse eelviimane sügis

Pille-Riin Purje
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Kalli vaimukas näidend äratab August Alle ellu: mitte ainult kui sümbolkuju ja ajastu ohvri, vaid ka kui isiksusliku luuletaja.
Toomas Kalli vaimukas näidend äratab August Alle ellu: mitte ainult kui sümbolkuju ja ajastu ohvri, vaid ka kui isiksusliku luuletaja. Foto: Erakogu

Toomas Kall on kirjutanud intelligentse näidendi “Karistai ja Lorelei”,

peategelaseks kirjanik August Alle. Tegevus toimub septembris 1950 Karepal Kalame talus.

Samas paigas, Sagritsa muuseumi õuel, kohavaimuga suvelavastust mägitaksegi.

Allel on kena plaan Richard Sagritsaga kalale minna, aga kuna öösel sai viinakest visatud, Rihi veel magab. Kunstnik jääbki nähtamatuks, Allega seltsib hoopis Alice Sagrits. Allel on kaasas portfell Loomingu materjalidega, tal tuleb toimetada omaenese 60 aasta juubelile pühendatud ajakirjanumbrit. 1950. aasta ENSVs ei ole August Alle enam tulisulega karistai. Teame, et septembris 1952 õngitseb Alle juba Leete kaldal. Loovisik totalitaarvõimu surve all: põhjatu aines tragikomöödiaks.

Liisa Aibel on teeneline Alice Sagrits, varem mänginud kunstniku iseteadvat abikaasat neljas monolavastuses. Aibel visandab nipsaka ja tarmuka daami rolli lennuka šaržina, kergelt groteskse lustiga. August Alleks on Erik Ruus sümpaatne valik, ta isiksuse võlu, huumor, vitaalsus ja vaikne väärikus annavad rollile mõtliku kõrvalpilgu. Alle sobib Ruusi loodud eesti kirjameeste galeriisse, kus portreteeritud Jakob Liiv, Juhan (Viiding), Oskar Luts. Siit kumab läbi näitleja omateema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles