/nginx/o/2014/07/16/3207501t1h5738.jpg)
On 12. juuli. Kell näitab päeva teist tundi, aga mina ei maga. Tean küll, et nelja tunni pärast peab tõusma, end ratta selga ajama ning pärast seda ei tea, millal uuesti sõba silmale saab – selle ööpäeva sees igatahes mitte.
Tellijale
Ööpäeva jagu entusiasmist kantud eneseületusi Vooremaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur kohusetunne käsib muidugi kiiremas korras suikuda, mõistus oma hommikusest ettevõtmisest isegi loobuda, sest normaalse inimese tegevuskavva mu plaan ju ometi kuuluda ei saa.