Mõistliku käitumise seadus

Andres Anvelt
, justiitsminister
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Andres Anvelt.
Siseminister Andres Anvelt. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Uut korrakaitseseadust on ajakirjanduses rohkesti käsitletud. Eelkõige on tähelepanu köitnud võimalus tarvitada alkoholi avalikus kohas. Tohutult palju leidub arvamusavaldusi, justkui oleks nüüd antud võimalus korraldada inimesi häirivaid avalikke pummelunge. Tegelikult on pidanud igaüks tõdema, et midagi niisugust pole pärast seaduse jõustumist juhtunud, ja võib julgesti kinnitada, et korrakaitseseadus ei luba ka edaspidi juhtuda.

Aastaid kestnud arutelude järel on korrakaitseseadusse koondatud avalikus kohas käitumise üldnõuded, mis näevad ette, et avalikus kohas on keelatud käituda teisi inimesi häirival ja ohustaval viisil. Seejuures ei ole esmatähtis koht, vaid just käitumine.

Senise avalikes kohtades täieliku alkoholitarvitamise keeluga oli Eesti üsna ebaharilik Euroopa riik. Õhtumaises kultuuriruumis on tavaks usaldada inimest ja rakendada riigi sundi alles siis, kui midagi muud enam üle ei jää. Sama põhimõtet järgib korrakaitseseadus: politsei sekkub, kui alkoholi pruukija ei oska mõistlikku piiri pidada. Tasub ka silmas pidada, et totaalne keeld, mida avalik võim ei järgi või järgib valikuliselt, tekitab õiguskindlusetust ja -selgusetust, mis on üldise turvatunde ja avaliku korra seisukohalt äärmiselt ohtlik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles