Äike käis Uhtnast sõjana üle

Eno Noorväli
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval vaatasid Uhtna kandi elanikud tormikahjustusi üle, mõnel pool polnud rahegi ära sulanud.
Pühapäeval vaatasid Uhtna kandi elanikud tormikahjustusi üle, mõnel pool polnud rahegi ära sulanud. Foto: Andres Pulver

Sellist äikesetormi ja raju nagu see, mis ööl vastu pühapäeva Uhtna kandis möllas ning puid murdis ja mõne pere tänavuse aia- ja puuviljasaagi hävitas, seal kandis varasemast ei mäletata.

Äike, müristamine ja sellega kaasas käivad tormiiilid võtsid võimust kella kahe ajal öösel, vihmavalingute sekka tuli poole tunni jooksul rahet, terad nagu hernekommid, läbimõõt kümne millimeetri ligi. “Oli nagu sõda,” kirjeldas öist stiihiat Vahur Liivak. Liivaku sõnul avanes saju lõppedes trööstitu vaatepilt. “Sel sügisel on saak olematu. Õunad-pirnid on nii ära taotud, et on mädanemisele määratud. Kõik lehed on nagu sõelapõhjad. Uus klaaskasvuhoone jäi õnneks terveks,” kõneles Vahur Liivak. Autoga kodunt välja pääsemiseks tuli Liivakute perel pool järgmist päeva sae- ja kirvetööd teha, et tee mahalangenud puudest vabastada.

Juhan Pikkoja, kel eluaastaid üle seitsmekümne, rääkis, et tema küll niisugust äikest ei mäleta. “Valgusel vahet ei olnud, tuli justkui kogu aeg põles ja mürin ei jõudnud sähvimisele järele. Lapsena sai ikka lugeda, mitu sekundit välkumise ja mürina vahele jääb, aga siin polnud lugeda midagi, kõik oli nagu oma õues.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles